Eestlased jagavad, kuidas neid on hanitatud: kummalised kõned maksuametist ja olematud parkimistrahvid

Foto: Shutterstock

Hiljuti avaldatud Euroopa Liidu uuringu andmetel on iga kolmas eestlane langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Uuring näitas ka seda, kõrgema internetikasutajate osakaaluga riikides on kodanikel suurem oht sattuda pettuste ohvriks.

Milliste skeemide lõksu on püütud eestlasi? Selle üle arutati hiljuti rahatarkuse Facebooki-grupis «Kogumispäevik».

1. Võlts teenusepakkuja

Nii mõnigi grupiliige on saanud oma meilile kirja, mis näib olevat populaarselt teenusepakkujalt nagu näiteks Netflix, Paypal või Aliexpress. Kirja kohaselt on teenuse eest tasumata jäetud või isegi konto deaktiveeritud ning meili autor palub maksevahendi info uuendamist.

«Kirjad näevad täiesti realistlikud välja, kui sa just saatja e-mailile või kirja pealkirjale tähelepanu ei pööra,» jagab üks taolise kirja saanud liige. Sellist pettust on aga kerge tuvastada – tuleb vaid klikata saatja nime peale ning kontrollida, kas meiliaadress kuulub tõepoolest teenusepakkujale.

2. Spontaanne kõne

Grupi liikmed jagavad samuti, et neid on proovitud petta telefonitsi või sõnumi teel. Ühel korral sai grupi liige näiteks «Tolli- ja Maksuametilt» sõnumi, et tal on õigus saada maksutagastus.

Teine liige jagas aga lugu, kus temaga kontakteeruti, et ta tasuks oma telefoniarve Peruus! Kolmas sai aga kõne «Inkassolt», kes palus koheselt tasuda parkimistrahv. «Päris vahva oli saada parkimistrahv, kui mul ei ole juhilube ega autot,» naljatles võltsi parkimistrahvi saanud kogumispäeviku liige. Selliste spontaansete kõnedele puhul on alati mõistlik teha faktikontroll enne oma info avaldamist.

3. Investeerimispettused

Investeerimispettuseid on mitmesuguseid – alates võõrkeelsetest petukõnedest kuni visuaalsete, kuid sisutühjade investeerimisplatvormideni välja. Enne oma raha investeerimist tuleks teha jällegi põhjalik taustakontroll: kes on teenusepakkuja, kas tal on selles riigis tegevusluba ning, kas tooted ja projektid, mida pakutakse, on päriselt olemas. Üks kogumispäeviku grupiliige annab veel lisaks hea nõu: «Investeerida ei tuleks lihtsalt sellel põhjusel, et keegi pakub!»

4. Kätte saamata ostud.

Internetiostud on Eestis tõusuteel ning seega kasvab ka e-poe pettuste arv. «Ma ootan juba neli aastat tagasi raha särkide eest, mida kunagi kohale ei toodud!» jagab üks liige.

Taolised pettused on juba laialdaselt levinud ning tihti võibki seda raha ootama jääda. Seejuures tuleb meeles pidada, et pettusi võib juhtuda nii välismaise kui ka kodumaise internetiostu näol. Selle kohta, kuidas aga ära tunda turvalist e-poodi, võid lähemalt lugeda hiljutisest arutelust kogumispäeviku postituse alt.