Mõjuisik Liis Velsker karjäärinõustamisest: ma ei soovinud olla lihtsalt instagrammer

Liis Velsker ütleb, et tema elus toimunud suured muutused ei ole tulnud lihtsalt ning nõudsid palju julgust ja usku endasse. Foto: Sander Ilvest

Mõjuisik Liis Velsker ja ujuja Kregor Zirk räägivad oma loo, kuidas tasub kuulata iseennast ja leida endas julgus teha seda, mida päriselt soovid.

«Kaks aastat tagasi tegin enda jaoks maailma suurima otsuse ja tulin töölt ära. Hakkasin kirjutama raamatut ning keskenduma iseendale ja iseenda tundma õppimisele. Ja nüüd sügisel, 10 aastat hiljem läksin taas ülikooli. Need kõik suured muutused ei tulnud aga lihtsalt ning nõudsid ikka palju julgust ja usku endasse,» kirjeldas Liis Velsker (29) oma teekonda.

Liis läks ka pärast gümnaasiumi ülikooli õppima, kuna see tundus nö norm. «Ei teagi kas see oli mingis mõttes ühiskondlik surve, kuid tundsin, et mul polegi muud valikut, kui minna otse ülikooli. Sisimas ma aga ei tahtnud seda, juba aasta pärast tulin koolist ära. Mind ei huvitanud see eriala, mida õppisin, samuti pidin õppimiseks laenu võtma ning otsustasin, et ei, see tee pole ikka mulle,» lausus Liis, lisades, et see oli küll raske otsus ning hoolimata negatiivsest tagasisidest, peab ta seda senini ainuõigeks.

Eesmärkide nimel tulebki pingutada

«Minu innustus praegu kooli minna tuli sellest, et mu käest küsitakse väga palju abi just toitumise ja tervise teemadel ning ma ei soovi olla lihtsalt instagrammer, kes arvab midagi. Kui ma avaldan arvamust nii tõsistel teemadel, siis ma tahan, et mul oleks ka mingi teadmiste pagas olemas. Sellepärast valisin ka tervisejuhi eriala, kool annab mulle kindluse ja väga palju erinevaid teadmisi, mida mul on vaja, kui ma tõesti soovin muuta Eesti inimeste toitumist teadlikumaks,» sõnas Liis, kes tunneb, et on leidnud endale eriala, mis teda päriselt ka huvitab.

Liisi eriala aitas tal valida töötukassa karjäärinõustaja, kes oskas sobivat suunda soovitada kohe pärast seda, kui Liis jagas, mis teda huvitab ja et ta on valmis tagasi kooli minema. «Ma ei julgenud koolist väga avalikult rääkida, sest kartsin, et äkki ei saa sisse. Õnneks läks sellega aga kõik kenasti,» lausus Liis. Neiu küll tunneb, et kohati on keeruline tagasi koolis olla, kuid mõistab, et see kõik on seda väärt ning oma eesmärkide nimel tulebki pingutada.

Vaadates tagasi oma olukorrale, oleks Liisi sõnul talle juba keskkooli lõppedes väga palju abi olnud mõnest abi- või tugisüsteemist, kuna tema meelest ei pea kohe pärast gümnaasiumi lõppu ülikooli minema. «See on täiesti okei, kui sa alles küpsed või õpid end tundma ning saad aru, mis sind huvitab ja mis inimene sa üldse oled,» nentis Liis.

Ole julge tegema seda, mida päriselt soovid

Ujuja Kregor Zirkiga (21) paar aastat tagasi just selline tugisüsteem ühendust võttiski ja pakkus omapoolset tuge. «Lõpetasin Tartus põhikooli ja pärast seda läksin Inglismaale gümnaasiumisse õppima, mille seal ka lõpetasin. Eestisse tagasi tulles tekkis aga hetk, kus ma põhimõtteliselt ei õppinud ega töötanud kuskil. Kuna aga tegelen tipptasemel ujumisega ja seda infot kuskil süsteemides kirjas polnud, siis võttis minuga ühendust noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldaja, kes pakkus abi minu tulevikuplaanide osas,» kirjeldab Kregor.

Kuna Kregoril oli huvi minna ülikooli õppima, kuid selle sammu tegemine oli soiku jäänud, siis innustas abipakkumine teda uuesti kooli peale mõtlema. «Kuna veedan enamiku ajast Eestist eemal, siis oli soov end kurssi viia just nende ülikoolidega, mis pakuvad häid e-õppe programme. Tol hetkel aga ise ei leidnud sellist programmi, mis oleks sobinud ning seetõttu jäi ülikooli minek ka katki,» lausus ujuja.

Noormehe sõnul sai ta kõik oma vastused juhtumikorraldajalt, mistõttu tunneb, et noortele mõeldud erinevad tugisüsteemid on kindlasti väga vajalikud. «Näiteks noored, kes pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ei tea, mida oma eluga edasi teha, siis neil tasub kindlasti tugisüsteemi abi vastu võtta. Sealsed inimesed on väga abivalmid ja oskavad hästi suunata. Samuti julgustan noori ka ise nende poole pöörduma – mis on kõige hullem asi, mis ikka juhtuda saab?! Tuleb endal lihtsalt asja vabalt võtta ja julge olla,» innustas Kregor.

Sama lisas ka Liis, tuues välja, et alati on väljapääs. Ainult, et enda vastu tuleb olla aus. Oskame väga hästi ennast analüüsida ja teame mida teha, lihtsalt tegutsema tuleb hakata. «Isegi kui sa ei tea, siis küsi abi ja sulle näidatakse suund ette. Kindlasti ei tohi aga leppida olukorraga, millega sa tegelikult rahul ei ole. Taha alati rohkem, unista suurelt ning naudi elu,» rõhutas Liis.

Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud ligi 1000 noort. Noored on tööturul väga haavatav sihtgrupp ning seda kinnitab ka kevadine Eesti Panga tööjõuturu uuring, kus selgus, et koroonakriisi mõjul hüppeliselt kasvanud töötus mõjutas enam just naisi ja noori. Samuti mõjutab kriis erinevaid sektoreid ehk abivajajaid noori tuleb suure tõenäosusega veel juurdegi.

Loe noortegarantii tugisüsteemi kohta rohkem SIIT.