LUGEJA KÜSIB ⟩ Kes vastutab töö- ja puhkeaja korrektse arvestamise eest?

Naine paberitega. Foto: Anna Shvets from Pexels

Lugeja küsib: Olen suures ettevõttes vahetuse vanem. Pean koostama igaks kuuks oma vahetuse töötajate töögraafiku (tööajakava), korraldama ümber tööaja, kui keegi puudub töölt ning kuu viimasel päeval saatma raamatupidamisele vahetuse töötajate tegeliku tööaja arvestuse. Kas vastab tõele, et ma vastutan isiklikult selle eest, et töötajate tööaeg vastaks seadusega ette nähtud töö- ja puhkeaja nõuetele või kes selle eest tegelikult vastutab?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: 

Töölepingu seadus ütleb ( § 28 lg 2 p 4), et tööandja peab tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidada tööaja arvestuse.

Ettevõtte puhul saab tööandjast rääkida kui abstraktsioonist. See tähendab, et tööandja tegutseb alati konkreetsete inimeste kaudu, on see siis juhatuse liige, tegevjuht või muu töötaja, kellele tööandjale seadusega ettenähtud kohustused on nö üle antud kas töölepingu, ametijuhendi või mõne muu töökorraldusliku dokumendiga, mis reguleerib konkreetse töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust.

Kui tööandja on töö- ja puhkeaja korraldamise kohustuse pannud vahetuse vanemale, siis tõesti tema ka vastutab oma töölõigus töö- ja puhkeaja seaduspärase korralduse eest.

Kuid selleks, et Teie töötajana saaksite sellist vastutust kanda, peavad kindlasti olema täidetud kolm eeldust:

1. Teie vahetuse töötajate töö- ja puhekaja korraldamise kohustus peab olema selget kirjas kas töölepingus, ametijuhendis või muus dokumendis, mis reguleerib just Teie tööülesandeid;
2. Tööandja on Teile andnud ka tegelikult võimaluse seda kohustust täita: Te teate töö- ja puhkeaja korraldamise põhimõtteid (Teil on vastav haridus; olete osalenud  täiendkoolitusel; tööandja on kehtestanud ja Teile selgelt teatavaks teinud töökorralduse põhimõtted) ja Teil on piisavalt inimesi, et neid reegleid täita;
3. Teil on tegelik võim protsessi korraldada ehk keegi teine ei kontrolli vahetuse töö- ja puhkeaja planeerimist või muutmist.

Kui ettevõttes on aga töö korraldatud nii, et Teie küll panete kokku algse graafiku, aga siis vaatab keegi selle veel üle (nt personaliosakond või osakonna juhataja) ja kontrollib selle seadustele vastavust, siis ei ole Teil tegelikku võimalust protsessi korraldada ning seega ei saa rääkida ka Teie vastutusest.

Kui töö- ja puhkeaeg on korraldatud seadusega vastuolus (nt liiga pikad vahetused, ei ole täidetud igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõuded, öötöötajate töötingimused ei ole tagatud vms), siis iga töötaja ees vastutab ikkagi tema tööandja ehk temal on nõudeõigus ettevõtte kui oma tööandja vastu. Probleemide korral peaks ta alustama lahenduste otsimist oma vahetust juhist ning liikuma seejärel edasi kõrgema tasandi juhtideni kuni juhatuse liikmeteni välja.

Kui Tööinspektsioon peaks alustama ettevõtte suhtes (nt laekunud kaebuse alusel) järelevalve menetlust ja avastama olulisi, paljusid töötajaid puudutavaid ning pidevalt toimuvaid töö- ja puhkeaja rikkumisi, mida ei saa enam kõrvaldada, saab tööinspektor alustada tööandja poolse tegevuse või ka tegevusetuse pärast töölepingu seaduse (§ 122 – 127) alusel väärteomenetlust. Menetluse all on nii konkreetne inimene ehk füüsiline isik, kes tegelikult töö- ja puhkeaja korralduse eest vastutas kui ka tööandja kui juriidiline isik ehk karistada saab nt ka vahetuse vanemat, kellel tegelik vastutus töö- ja puhkeaja korraldamise kohustus oli.

Oluline on aga rõhutada, et karistamine ei ole Tööinspektsiooni tegevuse eesmärk. Järelevalveasutuse ja iga järelevalveametniku esmane eesmärk on selgitada olukorda ning leida koostöös tööandja esindajatega lahendused, et rikkumine lõppeks ja avastatud puudused töö korraldamisel saaksid võimalikult kiiresti kõrvaldatud. Soovime koostöös tööandjaga teha kõik selle nimel, et töötajate tervis ja elu ei oleks ohustatud.

Kui tööinspektor otsustab järelevalve tulemusel teha ettekirjutuse, siis see tehakse üldreeglina tööandjale ehk ettevõttele, mitte konkreetsele inimesele. Ettekirjutus ei ole karistus, vaid haldusakt, millega viidatakse avastatud puudustele ning antakse tähtaeg, mis ajaks tuleb puudus kõrvaldada ehk asjad korda teha. Isegi kui ettekirjutuses tehakse sunniraha hoiatus, pole tegemist karistusega. Sunniraha hoiatus tehakse selleks, et motiveerida tööandjat tegutsema. Kui tööandja täidab tööinspektori ettekirjutuse nõutud tähtjaks, siis sunniraha hoiatust täitmisele ei pöörata ehk mingit raha sisse nõudma ettevõttelt ei hakata.

Täpsemalt:

https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg

https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/jarelevalve/jarelevalve-aluseks-olevad-oigusaktid