SILM PUHKAB ⟩ Piilu, milliseid renoveeritud mõisakaunitare Leedul meile pakkuda on

Inimkonna teadlikkuse kasvades räägitakse aina enam ökoloogilisest eluviisist, mis on harmoonias meid ümbritseva keskkonnaga. Selle poole pürgitakse läbi sideme loomise loodusega, vastutustundliku tarbimise, materjalide kasutuslahenduste otsimise selliselt, et saaksime need hiljem taas loodusesse tagastada.

Nii tarbijad kui ka poliitika kujundajad räägivad aina valjemini toodetest, millele saab anda uue elu. Kuigi praegu oleme veel säästva eluviisi otsingutel, ei ole kaugele vaadata vaja – kõike seda võime leida enda lähiajaloost, tööstusrevolutsiooni eelsest ajast. Neid säästliku eluviisi kajastusi võime leida ka mõisates, mis olid omal ajal jätkusuutliku arengu, tehnoloogiliste lahenduste, pikaealise arhitektuuri eestvedajad. Jätkusuutlikkuse otsingutest jutustab Leedu losside ja mõisate assotsiatsiooni president Gintaras Karosas.

Parimateks jätkusuutliku arhitektuuri ja disaini näidisteks võib pidada mõisakomplekse, mis on ehitatud kohandatuna looduslike tingimustega. Mõisaid ehitati eesmärgiga luua mugav residents rekreatsiooniks ja sotsialiseerumiseks ning arhitektuuri- ja kultuuripärandi loomiseks järeltulevatele põlvedele.  

Jätkusuutliku urbaniseerumise põhimõte pakub mittehallatava arendamise ja aina uute ehitiste püstitamise asemel olemasolevate ressursside kasutamist. Pilk suundub pärandarhitektuuri taastamisele, eriti mõisakompleksidele uue elu andmisele. Peale mittehallatavat urbaniseerumise ajajärku hakkame otsima lahendusi, kuidas mitte laiendada linnasid, vaid kasutada ratsionaalselt seda, mis meil juba olemas on.  

«Jätkusuutlikkus on mitte ainult ehitised, vaid ka funktsionaalsus. Mõisahoonete puhul leiame seda mitmefunktsioonilisest keskkonnast, kus toimisid üheaegselt nii rekreatsiooni- kui ka tootmisruum ja meelelahutuskohad. Kõik see oli integreeritud naturaalsesse looduskeskkonda,» räägib G. Karosas, lisades, et taassünni ajajärku sammuvad mõisad kui jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse eestvedajad, mis annavad tõuke kohalike kogukondade moodustumiseks.  

Zypliai mõis Foto: zenpr.lt

Suurepärane hea praktika, kogukonna teadlikkuse ja mõistvuse näidis on Lukšiai kogukonna initsiatiivil ja jõupingutustel taastatud Zypliai mõis, mille taastamine inspireeris kogu väikelinna taassündi.

Esimesi mõisa taastamistöid viisid läbi Lukšiai kogukonna inimesed ise. Kõigepealt korrastati mõisa tallid, praegune kunstigalerii. Kogukonna inimesed puhastasid ise harjadega hoolikalt tellised, lauad ja betooni. Hiljem avati seal riiklik kunstinäitus, kus eksponeeriti umbes 1000 kunstiteost.

Uueks eluks taastatud mõisas on alles ka kõik autentsed eksponaadid, nagu nurgakapp, säilinud mõisa kaunistuselemendid, autentsed ahjukahlid, mõisatrepid, koridoride põrandaplaadid, uksed, aknaluugid, kahhelahjud, mööbel, raamatud.

«Taastatud või veel alles taastatavad Leedu mõisakompleksid õpetavad meile, kuidas elada harmoonias loodusega,» rõõmustas G. Karosas.

Vähehaaval taassündiv Trakai Vokė mõisakompleksi park on suurepärane «säästva keskkonna» näidis, mille taastamisel rakendatakse uut haljasalade kaitsmise ja hooldamise standardit – mitte ainult ei istutata uusi puid, vaid säilitatakse ka vanu, mida tuleb kohati toetada, tugevdada, kuid need säilitatakse, kuna need loovad koha autentse aura ja on selle ajaloo osa.

Jätkusuutlikkuse ideede lahutamatuks osaks on ka ringmajanduse põhimõtted, mille peamiseks esmärgiks on tõenäoliselt püüdlus säästa võimalikult vähe tooraineid, st soodustatakse pikaealisemate toodete tootmist, ümbertöötlemist, taastamist. Tekib eesmärk luua tooteid, mis teenivad kaua, on esteetilised, funktsionaalsed ja vastupidavad.

Aristavėlė mõisahoone Foto: zenpr.lt

Taastatud Aristavėlė mõisahoone katus on kaetud haavalaastudega. Mõisa aknad ja uksed on toodetud massiivist vastavalt säilinud detailidele ja varasematele kohandatud projektijoonistele. Kasutuskõlblikud vanad aknad ja uksed taastati. Kasutusele võeti ka teisele korrusele viiv trepp, mida hakati kasutama alles XIX sajandil, varem oli see korrus tühi ruum, mis teenis kui õhuvahe temperatuuri ja hoone stabiilsuse hoidmiseks.

Mõisa renoveeritud detailid. Foto: zenpr.lt

Uue elu saanud Burbiškise mõis restaureeriti vastavalt 1853. a projektile. Taastatud on autentsed lae- ja seinamaalingud, originaalsed pruunist saarest uksed, säilinud on hinnalised, dekoreeritud seinakaminad.  Interjööri uhkuseks on autentne, glasuurplaatidega kaetud XIX sajandi ahi, mille analoog on Leedu presidendilossis, Daukantase väljakul.  

Burbiškise mõisa häärber Foto: zenpr.lt

«Taastuvad energiaallikad ja nende tõhus kasutamine on tänapäeva maailmas üha aktuaalsem teema. Energiapõua kasvades otsitakse uusi viise, kuidas varustada inimesi loodussõbraliku elektrienergiaga. Praegu toodab Liubavase mõisa vesiveski muuseumi originaalne hüdroturbiin hariduslikel eesmärkidel ökoloogilist «rohelist» elektrienergiat,» jutustas Gintaras Karosas.

«Mõisate keskkond on parim jätkusuutliku eluviisi näidis. Jätkusuutlikku eluviisi meid ümbritsevas keskkonnas saab taasavastada, tutvudes mõisate mineviku ja tänapäevaga. See on keskkond, maastikud, mis ümbritsevad uueks eluks taastatud mõisakomplekside ansambleid. Ümbritsetuna hämmastavatest arhitektuuristiilidest, parkidest, veekogudest, tuule- või vesiveskitest võib mõista, et soovides elada loodusega harmoonias ei pea sugugi reostama planeeti tihti täiesti väärtusetute uute ehitistega,» lõpetas ta lõpetuseks.