/nginx/o/2020/10/15/13414955t1hdf07.jpg)
Kreekas asuva Metéora mäestiku kohta väidetakse, et fotode vaatamine ja kirjelduste lugemine ei suuda kunagi edasi anda selle koha suursugusust – Metéora nägemine tegelikkuses on kõikidest fotodest ja kirjeldustest palju võimsam. Seda imekspandavam on, et Metéorat ei mainita Vana-Kreeka kirjanduses ega Kreeka klassikalistes müütides.
UNESCO maailmapärandi nimistusse segapärandi (nii kultuurilise kui ka loodusliku) objektina kuuluv Metéora on Kreeka keskosas Tessaalia piirkonnas Trikala piirkonnaüksuses Kalampáka vallas asuv kõrgete järskude kaljude rägastik, millel paiknevad ajaloolised õigeusu kloostrid. 16. sajandil oli Meteoras 24 kloostrit, kaasajal on töötavaid kloostreid kuus (kaks nunna- ja neli mungakloostrit).
Metéora kõrgemad kaljud kõrguvad ümbritsevast tasandikust enam kui 400 meetri kõrgusele. Liivakivist ja konglomeraadi segust kaljude vanuseks hinnatakse 60 miljonit aastat.
Metéora kaljusid iseloomustavad valdavalt väga järsud, kohati vertikaalsed nõlvad. Kaasajal ei pea nende tipus asuvate kloostrite külastamiseks olema siiski alpinist, sest kloostritega kaljude sisemusse ja külgedele on nüüdseks ehitatud spetsiaalsed teed ja trepid.
Samas on Metéora huvipakkuv ka alpinistidele, sest sealsel enam kui sajal kaljul on peaegu 700 liikumise ja ronimise teekonda. Seejuures on teekonnad väga erineva raskusastmega ehk igaüks saab valida oma võimetele vastava. Mägironimiseks paremad ajad kestavad märtsi keskpaigast juuni keskpaigani ja augusti keskpaigast novembri keskpaigani.
Loe edasi Reisiguru veebilehelt!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)