Lastekaitsja, projekti «Targalt internetis» koordinaatori Malle Hallimäe sõnul ei ole Eestis seadusega määratud vanust, millest alates võib last üksi koju jätta - eeldatakse, et iga lapsevanem mõistab ise oma lapse vajadusi ja tagab talle turvalisuse.
Lastekaitsja: koolieelikut ei tohiks üksi koju jätta
Malle Hallimäe selgitas, et kõik lapsed vajavad sõltumata vanusest turvalist keskkonda ja tuge, kuid eriti väikelapseeas on oluline täiskasvanu füüsiline kohalolek. «Koolieelses eas last üksi koju jätta ei tohiks,» nentis ta.
«Vanema või mõne teise lapsele turvalise täiskasvanu lähedalolek annab lapsele emotsionaalse turvatunde, mis on lapse arenguks väga oluline.»
Spetsialist selgitas, et perekonnaseadus sätestab vanema kohustuse tagada lapsele kohane järelevalve. «Juhul, kui lapsevanem ei saa ise lapsega kodus olla, siis tuleb läbi mõelda,
kes jääb lapse juurde: vanavanem, mõni teine lähedane või lapsehoidja.»
Lastekaitsja sõnul on väga oluline hinnata, et keskkond, milles laps viibib, oleks turvaline. «Seda ka siis, kui laps ei viibi antud keskkonnas üksinda,» lisas ta.
Hallimäe rõhutas, et lapsed on loomult uudishimulikud ning sellest tulenevalt võivad nad
pahaaimatult ja väga kiiresti sattuda endale ohtlikesse olukordadesse. Ta soovitas kodus üle vaadata, kas ohtlikud ja teravad esemed (näiteks tuletikud, ravimid ja teravad noad) on paigutatud nii, et nad lapse kätte ei satu.
Õuealal tuleb lastekaitsja sõnul hinnata, kas seal liiguvad autod, kas lähedal on lahtine veekogu või mõni muu ohuallikas, kus laps võib end vigastada. «Algklassilaps peab tasapisi harjuma kodus iseseisvalt hakkama saama,» tõdes ta. «Mõistlik on, et alguses ei oleks see aeg pikk.»
Et hinnata, kas last võib üksi koju jätta, soovitas Hallimäe lapsevanemal endalt küsida: kas laps tahab üksi koju jääda, kas lapsel on hirm üksi olemise ees, kas ta saab iseseisvalt hakkama lihtsamate koduste toimetustega, kas ta teab, kuidas vajadusel lapsevanemaga ühendust saada ja kuidas ja millega hädaolukorras abi kutsuda?
Lastekaitsja ütles, et ka näiteks ootamatu olukorra tekkides, kus näiteks koolieelik peab lühikeseks ajaks üksi koju jääma, on oluline, et ta teaks, kuidas helistada ning vanemaga ühendust saada.
«Seetõttu on oluline, et lapsevanemad suudaksid mõista oma lapse vajadusi ning lähtuksid igapäevasituatsioone lahendades sõltuvalt lapse east ja toimetulekuoskustest,» ütles ta.