Vangi naine on täiesti murtud: koroonapiirangud on võtnud mu lastelt isa ning kõik laguneb koost

Foto: Shutterstock

Eesti Päevalehes kirjutatud loos nendib psühhiaatriakliiniku ülemarst Margus Lõokene, et koroonaaeg mõjub nende patsientidele laastavalt ja ärileht.ee avaldas loo, et augustikuus on Jaapanis suitsiidide arv tõusnud ning enamik, kes suitsiide teevad on naised ja kooliealised lapsed. Mina, Elu24 «vanglakolumnist», nendin samuti, et tõesti on minule ja ilmselt paljudele teistele naistele, kelle mees, ja lastele, kelle isa on vanglas, koroonaaeg mõjunud laastavalt.

Ma tõesti olen ka ilmselt üks tunnistus sellest, et koroonanumbrid kahvatuvad nende näitajate kõrval, mis on seotud inimeste üldise vaimse seisundiga. Mul on ka kopp ees, ausõna. Pole pikalt kirjutanud, sest depressioon on jälle hoolikalt ja varmalt, täiesti märkamatult ligi hiilinud. Ma ei suuda.

Vanglad on kinni, oma lähedast külastada ei saa, kuivõrd ainult läbi klaasi. See on mõnitus ja minu haavale soola raputamine. See ei ole aus, et mina ja minu lapsed peame kannatama nii räigelt kellegi teise vea tõttu või puhtalt sellest, et igaks juhuks tõmmatakse koroonahirmus kohtumistele kriips peale. Mina, ema, ja meie lapsed peaksid olema selle süsteemi fookus number üks, sest lapsed on ju meie tulevik. Millist tulevikku on loota lastelt, kelle kontakt isaga on täielikult ära lõigatud?