Kui 1930. aastatel maailm majandusraskuse all ägas, oli Eestiski palju noori emasid, kes ei suutnud oma beebide eest hoolt kanda. Nii oli üsna tavapärane, et imikuid jäeti tänavale, uste taha või viidi Nõmmel asunud rinnalaste ja emade kodusse.

Nõmme emade ja rinnalaste kodu asutas 1919. aastal asutas Tallinna Naisselts. Tegemist oli ühe esimesi sõjajärgse vabatahtlike asutatud meditsiiniasutusega Eestis. 1925. aastal valmis aga arhitekt Artur Perna projekti järgi Tallinna rinnalaste ja emade kodule uus hoone Nõmmel Lastekodu tänaval. Antud asutust tunti paralleelselt ka Nõmme rinnalaste ja emade koduna. Uus hoone pakkus võimalust ravida ja hooldada suuremat hulka raskustesse sattunud emasid ja orbe.

Asutus oli kahe sõja vahelisel ajal üks peamine pelgupaik emadele ja nende lastele, tihti abistati raha ja toidukraamiga ka juba kodust lahkunud naisi. Asutuse hoolekogu esinaine oli tuntud ühiskonnategelane ja asutava kogu liige Anna Tõrvand-Tellmann.