«Sellest on paar nädalat tagasi, kui õnnetu ema, keegi N., kohtu ees pidi tunnistama, et tema poeg Arnold kerjab selleks, et osta kokaiini. Ja mitte ainult ei kerja, vaid varastab ka ema tagant raha,» kirjutab Uudisleht 11. mail 1929 artiklis «Noorsugu valge kuradi ohver». Toome selle siin toimetatud kujul ära.
«Kohtunik mõistis poja, 18-aastase noormehe, kolmeks kuuks kinni. Muidugi, võttes raskendava põhjusena ka ema seletust, et poeg varastab ja aru saades, et ema ei kaevanud poja peale mitte süüdistades, vaid kaebas oma häda, oma kurvastust, mis sünnitab talle poeg. See ise kohtusse ei olnud ilmunud, sest, nagu ema ütles, kartvat kohut ja olevat kodust ära pagenud. Aga ükskord tabatakse ta ikka või ongi juba tabatud ja pannakse istuma. Pannakse noormees, kes ei olegi veel kurjusega tuttav, vangla kelmide ja kuritegijate hulka, kes ta hinge mürgitavad.