Alustada tuleks alati sellest, et mõelda, mis on rahulolematuse põhjus – kas selleks on tervishoiuteenuse halb kättesaadavus, rahulolematus raviasutuse töötajate ja tingimustega ning suhtlemisoskusega, arsti otsused ja ravi kvaliteet või kahtlustatakse hoopis raviviga.
Esmalt pöördu raviasutuse juhtkonna poole
Raviasutuse juhtkond on esimene kontakt, kes peab lahendama võimalikud erimeelsused patsiendi ja tema arsti vahel. Juhtkonna poole tasub pöörduda ka siis, kui soovid teist arvamust oma diagnoosile või arvad, et välja kirjutati vale retseptiravim. Samuti kui sa ei nõustu arsti otsusega või sind jäetakse sootuks abita. Raviasutuse juhtkonda tuleks teavitada ka patsiendi õiguste rikkumisest ja probleemidest suhtlemisel.
Tervishoiuteenus ei ole kättesaadav?
Kui rahulolematuse põhjuseks on ebamõistlikult pikad ravijärjekorrad või tervishoiuteenuse rahastamine, siis tuleks pöörduda Eesti Haigekassa poole. Haigekassa ülesanne on ka raviarvete, soodusretseptide ja töövõimetuslehtede kontrollimine – need peavad olema meditsiiniliselt põhjendatud. Kui kahtlusi tekitavad liiga suured raviarved või visiiditasu, saab abi haigekassast. Kviitungi alusel saab haigekassa kontrollida, kas raviarve ja visiiditasu olid põhjendatud või mitte.
Sinu õigusi on meditsiinisüsteemis rikutud?
Pöördu terviseameti poole
Terviseamet kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise vastamist nõuetele. Terviseamet viib läbi hindamisi tervishoiutöötajate registreerimiseks ja tegevuslubade väljastamiseks ning kontrollib osutatud teenuse vastavust seadustele. Amet kontrollib, kas arst on diagnoosi ja ravi korrektselt dokumenteerinud, kas raviasutus täidab nõudeid kvaliteedisüsteemile ning kas tervishoiutöötaja on järginud kõiki konfidentsiaalsuse ja privaatsuse nõudeid. Küll aga ei anna Terviseamet hinnangut tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile ning langetada otsuseid ravi- või diagnoosivea kohta.