Talupojatarkus, mis aitas suunamudija Gethelil viis kuud töötuna elu nautida

View this post on Instagram

Mul on ühes märkmikus nimekiri (täis)taimsetest toidukohtadest Eestis ja minu eesmärk on kõik need kohad läbi käia ja kõik elamused ära kogeda! ? Hiljuti käisime Võrus, aga nüüd olen otsapidi tagasi Tallinna valikutega tutvumas ja üks päev oli meil Lauriga võimalus külastada @cafe_commune . Saime kogemuse võrra rikkamaks ja miks mitte nüüd seda teiegagi jagada? Commune on oma olemiselt siuke tore troopiline linnakohvik. Meid võeti naerusuil sooja tervitusega vastu ja mul oli kohe veidi selline tunne, nagu ma oleks mõnda Bali kohvikusse astunud. Mulle meeldis interjööri troopiline puudutus, aga ma ise läheks selle vooluga veel rohkemgi kaasa ja tooks igasugu rohelust ja dekoratiivseid kujukesi juurdegi, sest isegi hetkel, mil kõik lauad olid kliente täis, jäi minule natukene tühjaks see keskkond. Köök ja menüü aga olid.. Euraasia sugemetega. Puudutusi nii Euroopa, Aasia kui ka Slaavi köögist. Pitsad, grillvõikud, burger, ramen, buddha kauss, pelmeenid jm. Lisaks põnevad päevapakkumised ja magusa valik kookidest vahvliteni. Meie proovisime pelmeene ja nelja juustu pitsat, kardemonisaiakest ja Belgia vahvleid. Uuuh, kus see pitsa oli mahlane! Veidikene võõras küll, kuna me eriti vegan juustude sõbrad ei ole, aga arvestades seda, et see pitsa oli kastmest juustudeni nende enda kätetöö, siis kindlasti soovitan selle elamuse teil endal kätte saada. Kui aga pelmeenidest rääkida, siis see kogemus oli veelgi veidram, aga seda kõige paremas mõttes, sest need maitsesid nagu “päris”! Ma olin nii segaduses, sest ometigi peaksin ma olema vegan kohvikus, aga need pelmeenid maitsevad nii, nagu ma mäletan lihapelmeene maitsevat?! Täiesti müstika. Kirss tordil oli muidugi magustoit ja meie ulme magusasõpradena pressisime niigi täis kõhule vahvlid ja saiakese mõnuga sisse, sest need olid nii nämmud. Eriti just need toormoosi ja mündivahuga vahvlid. ? Mul on hea meel, et uusi taimetoidukohvikuid tuleb ka mujale, kui Balti jaama kanti. Kui ma veel kuskil linnas tööd teeksin, hüppaksin ma lõunati küll Commune’ist läbi. Ja viiksin sinna ka kõik oma omnivooridest sõbrad, et neile tõestada, et liha klässikuid, nagu pelmod ja burx, saab taimesest vabalt järgi teha! ?

A post shared by Gethel Burlaka (@getxel) on Aug 3, 2020 at 3:34am PDT

Tuntud suunamudija Gethel Burlaka avaldas hiljuti, et sai ilma palgatööta hakkama viis kuud, ilma et oleks pidanud hakkama oma kulutusi kärpima või tuttavatelt rahasüsti küsima. Töölt lahkumise ning puhkuse võtmise tegi võimalikuks samm, mis on paljudel eestlastel veel kahjuks tegemata.

Populaarses rahatarkuse grupis Kogumispäevik sel aastal kõiki väljakutseid kaasa tegeva Burlaka sõnul mõistis ta, et igapäevatöös jääb puudu vaheldusest, väljakutsetest ja loovusest. Lisaks tundis ta läbipõlemisohtu ja emotsionaalset kurnatust. Nii otsustaski tol ajal idufirmas töötanud naine esitada lahkumisavalduse.

Täna saab sellest otsusest üle viie kuu ning palgatööle tagasi minna ta ei plaani. «Ma ei ole pidanud kelleltki raha küsima ning tegelikult ei ole ma ka pidanud eriliselt kusagilt koomale tõmbama,» on Burlaka optimistlik.

Säästupuhver aitas

Vabadust mitte palgatööd teha ning ennast arendada ilma kõrvalise rahalise abita, saab nautida siis, kui selleks on varutud säästupuhver. «Liitusin Facebookis grupiga #Kogumispäevik. Sealsete nõuannete abil hakkasin oma rahaasjadele rohkem tähelepanu pöörama ning õppisin kolme kuuga erinevatelt kuludelt, eelkõige toidult, raha säästma. Kasvatasin tänu sellele täitsa korraliku säästupuhvri,» avaldas Burlaka.

Grupist saadud nõuannete põhjal jagas ta oma toidukulutused eri kategooriateks: töölõunad, koju tellimine, väljas söömine, magus ja toidupood. «Selle põhjal hakkasin tööle lõunaid rohkem ise kaasa tegema, vähendasin toidu koju tellimise hulka ja proovisin ka vähem magusat osta. Oleme väga suured maiasmokad, aga näiteks kaalukommid on päris kallid,» rääkis Burlaka.

Lisaks toidukuludele analüüsis Burlaka ka teisi väljaminekuid. «Nii tuli välja, et ma maksan asjatult jõusaali kuukaardi eest ja endale teadmata igakuiselt telefonirakenduse eest, mida ma tegelikult ei kasuta. Kulutasin ka liialt palju raha lõikelilledele,» sõnas ta. «Tühistasin nimetatud liitumised ja näiteks suvel tegin lillekimbud põllulilledest enamasti ise.»

Tänu tekkinud säästupuhvrile sai Burlaka rahaliselt hakkama üle viie kuu, kuid Kogumispäevikus tehtud küsitlusest tuleb välja, et enamikel grupiliikmetel on rahaline tagavara ainult üheks kuuks. Sealjuures kurdavad paljud, et kuigi enne võis rahaline tagavara olla, siis koroonakriisi ajal kulus see ettenägematutele kulutustele.

Kuidas siiski luua endale säästupuhver?

Burlaka rõhutas, et säästupuhvri loomise võimalusi on väga palju. Kõik algab eelarvest – ilma kulusid ja tulusid kaardistamata, pole võimalik omada ülevaadet sellest, kuhu raha kulub. Seejärel peaks vaatama, millistelt kulugruppidelt on võimalik säästa ja kas oma oskused saab panna lisaraha teenima. Abi võib olla ka sellest, kui asjatult seisma jäänud esemeid müüa.

Kogumist aitab kergendada ka grupitunne ja toetus neilt, kes samamoodi oma rahalist tagavara kasvatada soovivad. Näiteks on Burlaka mainitud Facebooki grupis hetkel 33 800 liiget, kes motiveerivad ning pakuvad üksteisele realistlikke nõuandeid rahatarkuse kohta. Oma teadmisi jagatakse väga erinevatel teemadel – lisaraha teenimine, toidukuludelt säästmine, eelarvete tegemine või investeerimine.