Nii nagu ka revolver pole mitte lihtsalt tulirelv, vaid sümboliseerib nii ohtu, pöörlemist kui algusesse tagasipöördumist, leiab sama loo Beatrice värskesse moeloomingusse süvenedes. Moelooja, modell ja muusa külastab taas kõiki ideid, mis teda isikliku ekstravagantsel stiiliteekonnal enim vaimustanud on. Ning tunnistab siiralt, et loojale osaks saanud saatuselöögid elas ta välja kunsti vormis.
«Ma pole iial elus nii palju konte murdnud kui sellel aastal,» ohkab koloriitne moekunstnik Beatrice, kes elas üle mitu rasket traumat ja pole tänaseni täielikult paranenud. «Samuti ma ei taha teha valelikult head nägu ja rääkida, kui arendav see koroona-aeg oli. Minule oli see täielik masendus! Õudne!»
Ometi võttis sitke naine ennast kokku ja viis lõpule ideed, mis peas kummitasid. Ilu ja tröösti leidis ta karmist kaasajast ilusamasse ajalukku põgenedes. Beatrice avastas sealt unustusehõlma vajunud rõivaid, mis tema balansseerivad elegantselt formaalse ja lõõgastunud riietuse piiril ja väärivad taaselustamist.
«Ma õpetasin eestlased šampanjat armastama, usun et suudan ka smoking-jacketi taas populaarseks muuta!» Tegemist on tavalisest pintsakust märksa pehmema joone ja efektsema kangavalikuga kuuega, millel kaunis sallkrae ja lugematul hulgal salataskuid.
Beatrice disainis smoking jacketist kaasaegseid mudeleid nii härradele kui daamidele. Stiili poolest on selles jakis alati kokku saanud lõõgastunum meeleolu ja samas kraadike luksust. Ornamendid kangal, siid ja samet, midagi pehmet ja trööstivat, mis ka halva tuju ja morni sügisilma korral kandja kaissu võtaks. Kuid selles kallistuses on ometi stiili, mis sisendab: «Olgu aeg milline tahes, sind see ei murra. Sinu väärtus ei kao. Selg sirgu ja edasi!»