18. mail 1933, mis sattus olema neljapäevane päev, kogunes paras rahvamass Väike-Patarei tänavale. Nagu mesilasteparv surus inimesi sõjaringkonnakohtu väravail ja politseil oli tööd, et pealetükkivaid uudishimulikke tagasi tõrjuda. Ei puudunud palju, et tarvitusele oleks võetud tuliuued kumminuiad. Algamas oli skandaalne protsess Aleksander Kuiva üle, kes oli keset päeva Kalamaja lihakarnis kaks meest maha lasknud.
Et asjas sotti saada, tuleb minna ajas mõned kuud tagasi. Laupäeval, 25. märtsil 1933 oli Aleksander Kuiva tarvitanud kõvasti alkoholi. Ta ise kinnitas, et omal ajal hakkas jooma õnnetu abielu tõttu. Selleks hetkeks oli ta oma naisest Minnast juba lahutatud, kuigi neil oli kahe peale poeg. «Alkohol on mürk, mis sai mulle hukatuseks,» tunnistas Kuiva, kes oli pärast lahutust uue, Salme nime kandva naise leidnud. Tollele lubas ta, et enam ei joo. Oma sõna pidas ta täpselt kaks kuud – siis aga saabus see õnnetu päev, mil ta käe klaasi järele sirutas. Tagajärjed olid katastrofaalsed.