/nginx/o/2012/01/16/914506t1ha855.jpg)
Minnesota ülikooli emeriitprofessor David Lykner on uurinud sadu identseid kaksikuid, kaasa arvatud neid, kes lahutati vahetult pärast sündi. Ta leidis, et õnnelikkus on «50 protsendi ulatuses päritud», kirjutas alkeemia.ee.
Kas õnnelikkus on kaasasündinud või omandatav?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On teatud geenid, mis on seotud õnnelikkusega ning on olemas ka geenid, mis seostuvad negatiivse mõtlemise ja ärevusega. Lihtsalt öeldes – mõned inimesed on sündinud õnnelikumana kui teised.
Siiski hindavad teadlased pärilikkuse osakaalu erinevalt. Mõnede hinnangul on see 50-50, teiste sõnul 30-70. Teadlased, kelle arvates on pärilik õnnelikkus väga kõrgel kohal, möönavad, et hetke õnnelikkus sõltub umbes 50 protsenti olukorrast. Ehk inimesed, kes sünnipäraselt said kaasa vähem õnnelikkusegeene, võivad end teatud olukordades väga õnnelikuna tunda!
Seda, kas inimene tunneb end valdavalt õnneliku või õnnetuna, määrab ära ka see, milline aju pool tal domineeriv on. Winsconsin-Madisoni ülikooli neuropsühholoog Richard Davidsoni avastuse kohaselt on inimesed, kellel domineerib ajukoore vasak pool, enesekindlamad ja rõõmsameelsemad. Ajukoore parema poole domineerimine tekitab inimestes umbusklikumaid, pessimistlikumaid ja õnnetumaid emotsioone.
Umbes kolmandik inimestest on vasakdominantsed, kolmandik neutraalsed ja kolmandik paremdominantsed ning pikemas perspektiivis on väidetavalt võimalik ka õppida, kuidas lülituda parempoolsest domineerimisest üle vasakpoolsele. Ehk muuta end õnnelikumaks inimeseks.