TEADLASED PALJASTAVAD ⟩ Näokate, mille kandmine on kahjulikum, kui ilma maskita olemine

Isetehtud eksperimentaalsed maskid võivad tervisele isegi kahjulikumalt mõjuda. Foto: cottonbro from Pexels

Koroonaviiruse leviku ning teise laine tundub et paratamatu tulekuga karmistatakse ilmselt veelgi reegleid ning soovitatakse inimestel maske kanda. Ent mitte iga mask või näo katmise viis pole loodud võrdsena.

Duke'i Ülikool Põhja-Carolina osariigis viis hiljuti läbi testi, et hinnata erinevate maskide ning näokatete efektiivsust rääkimisel ja väljahingamisel tekkivate ning potentsiaalselt koroonaviirust sisaldavate piisakeste takistamisel. Uuringust selgus, et ühe kindla näokatte kasutamine tegi olukorra hullemaks isegi igasuguse maski mitte kandmisest. See näokate oli fliisist torusall, vahendab MSN.

Testis kasutati musta kasti, laserit ning telefonikaamerat, et visualiseerida rääkimisel või välja hingamisel õhku lenduvate piisakeste mustreid. Uuring, mis avaldati ajakirjas Science Advances (eesti k. teaduslikud arengud), testis maske selliselt, et neid kandvad inimesed rääkisid sama fraasi musta kasti sisse sama arv kordi. Nende suust lenduvad piisakesed olid tänu laseri valgusele nähtavad. «Lihtne arvutialgoritm luges videos olnud piisakesed kokku,» ütleb uuring, pakkudes sellega infot, mis lubab teadlastel näokatteid efektiivsuse järgi pingeritta seada.

Uuringu käigus testiti 14 erinevat maski. Ilmselt pole kellelegi üllatus, et näoga korralikult sobituv N95 mask, mida kannavad tervishoiutöötajad, oli kõige efektiivsem. Sellele järgnesid kirurgiline näomask ning polüesteri-puuvilla segust maskid. Käsitsi valmistatud puuvillased maskid olid nimekirjas veel veidi allpool. Kõige viimasel kohal, isegi madalamal, kui ilma maskita käimine, olid sportlaste seas populaarsed fliisist torusallid, mida samuti näo ette tõsta saab.

Uurijate sõnul genereeris näo ees oleva fliisist torusalliga rääkimine isegi rohkem piisakesi kui ilma näokatteta olemine. Seda ilmselt seetõttu, et fliis materjalina hajutab piisku, luues sellega palju väiksemaid. «Problemaatiline on selline olukord seetõttu, et väikseimatel piisakestel on lihtsam õhuga edasi kanduda, samas kui suuremad osakesed võivad lihtsalt põrandale langeda,» selgitas ülikooli keemiaosakonnas töötav proffessor dr. Martin Fischer, üks uuringu välja mõtlejatest.

Kuna paljud eksperdid usuvad, et koroonaviirus võib levida mitte ainult inimeselt-inimesele toimuva kontakti kaudu, vaid oma osa viiruse levikus võib olla ka õhku arosoolina heljuma jäänud piisakestel, siis usuvadki uuringu läbiviijad, et fliisist torusallide kasutamine maskina võib endast suurt ohtu kujutada. Seega kuigi torusallid on mõnusad jahedal ajal aktiivseks tegevuseks või sportimiseks, siis näomaske need ei asenda.