«Ma pole küll ise kunstnik, ent töötan tätoveeringusalongi vastuvõtulauas klientidega ning panen neile ajad kirja. Eelmisel aastal saabus meie juurde naine, kes soovis tätoveeringut sõnadega »Issi Omand« oma kõhule, vahetult häbemepiirkonnast ülespoole. Me esitasime talle suhteliselt suvalise ning väga kõrge hinna lootuses, et naine tätoveeringut ei soovi, kuid ta oli nõus. Ta maksis ettemaksu ning ilmus paari päeva pärast vastuvõtule.

Me registreerime ta ära ning saadame kunstnikuga koos taharuumi. Umbes 20 minutit hiljem tuleb naine tagasi, pisarad silmis, tänades meid talle põhendatud aja eest ning ütleb, et ta helistab meile hiljem, et uus aeg kokku leppida. Paari minuti pärast tuleb tagasi ka kunstnik, kes kogu situatsiooni lahti seletas.

Tuli välja, et naine oli vägivaldses suhtes, ega mõistnud seda enne, kui ta kunstnikuga tätoveeringust rääkima hakkas. Ta selgitas, et tal on juba üks varasem tindipilt, mis pärineb teisest vägivaldsest suhtest, mida ta parajasti laseriga eemaldada lasi. Kunstnik oli naisele umbes 20 minutit psühholoogiks, kuulas tema probleeme ning aitas tal mõista, et see tätoveering oleks järjekordne püsiv viga, mida naine kahetsema hakkaks.

Ta ei helistanud tagasi enne, kui umbes kuu aja möödudes, ning pani kinni aja konsultatsiooniks, et lasta teha endale täiesti uus, tervet jalga kattev tätoveering. Nüüd on eelmise aasta jooksul umbes kord kahe kuu tagant meie juures käinud, et seda ideed teoks teha. Seega kunstnik lasi küll tol esimesel korral suurel hunnikul rahal uksest välja jalutada, ent leidis sellega kliendi terveks elus, et polnud nõus tema esimest ideed ta kehale joonistama.» - thatgirl829

Tätoveerijad jagavad kõige südantlõhestavamaid lugusid, miks inimesed end tätoveerida lasknud on

NÄDALA REISSiinsamas eksootilisel idamaal