2000. aastate truudusetuse ekspert Shirley Glass leidis toona, et kuigi paljud mehed armastasid oma naisi ja neil oli kodus voodielu korras, ei öelnud nad siiski «vahepalast» võimalusel ära. Mehed petsid selleks, et rahuldada oma seksuaalseid kirgi. Nad olid oportunistlikud ja kuna kõrvalhüpe ei olnud seotud tunnetega, siis ei mõjutanud afäärid ka nende suhet.
Pea pooled petvatest meestest, kellega Glass rääkis, ütlesid, et on oma suhtes õnnelikud ja armastavad oma naist. Ka ei olnud neil mingit plaani põhisuhe lõpetada. Pikaajalistes suhetes naistega olid aga lood teised. Glass leidis, et naised ei tundnud end vajaliku ega ihaldatuna. Kui neil oli tekkinud kõrvalsuhe, siis seda just seetõttu, et nad ei saanud kodus rahuldada oma emotsionaalseid vajadusi. See omakorda tähendas, et ohtu sattus ka põhisuhe – naisel olid üldiselt tugevad tunded oma armukese suhtes.