Katri Merisalu: soolestik on inimese teine aju, mis oskab meid teha õnnelikuks

Soolestiku kooslus mõjutab inimese tervist. Foto: Shutterstock

Kuna soolestikku peetakse suure mõjusfääri tõttu kogu inimorganismile meie teiseks ajuks, siis tasub selle tervisele pöörata suurt rõhku. Soolestiku mikrofloora tasakaal sõltub nii soost, vanusest, geneetikast kui ka keskkonnatingimustest.

«Inimese kehas on mikroobe 10 korda rohkem kui keharakke. Termin mikrobioota tähendabki teatud kogukonna kõikide mikroorganismide kogumit. Mikrobioomiks aga nimetatakse kõikide nende organismide genoomide kogumit. Nii saab eristada keskkonnas näiteks inimese, erinevate taimede, vee ning mulla mikrobioome,» selgitas Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu. «Inimese mikrobioota tasakaalu võivad rikkuda nii antibiootikumiravi, stress, kiirgus kui ka vale toitumine. Enim mõjutab mikrobioomi aga see, mida me sööme. Umbes 70–90% inimese immuunsüsteemist on seotud seedesüsteemiga.»