Piinarikas seisund, mis tekitab paanikat, raevu ja vihapurskeid

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sind ajavad närvi teatud helid, näiteks kellegi närimiskummi närimine, süües luristamine või matsutamine ja küüntega mööda tahvlit tõmbamine? Tõenäoliselt võib sul esineda seisund nimega misofoonia.

Misofoonia – mis see on?

Misofooniaks nimetatakse seisundit, mille korral põhjustavad teatud helid suurt piina ning kutsuvad inimeses mõnikord esile raevupurskeid või tülgastust. Eelkõige tähendab see teatud helide vihkamist.

Misofoonia all kannatavatel inimestel esinevad teatud sümptomid ning nende vallandajad. Nad on tundlikud teatud helide ja mõnikord ka visuaalsete vallandajate suhtes. Probleemseteks helideks on tavaliselt mingid taustahelid, kuid misofoonikutele võib osutuda probleemiks ka ükskõik milline heli või müra. Näib, et teised inimesed ei pane üldiselt neid helisid tähele või pole nende suhtes tundlikud. Samuti ei teki teistel selliste helidega kokku puutudes mingitki negatiivset reaktsiooni.

Mis juhtub, kui misofooniat põdev inimene puutub kokku talle ebameeldiva heliga?

Kui misofooniat põdev inimene puutub kokku heliga, mis temas selle seisundi vallandab, on tulemuseks kohe tekkiv vahetu negatiivne emotsionaalne reaktsioon. See võib olla väga laialulatuslik – mõõdukast ebamugavustundest kuni ägeda pahameeleni välja. Halvimal juhul võib see esile kutsuda isegi tõelise raevu ja paanika, samuti võib tekkida ka «võitle või põgene» reaktsioon.

Misofooniast tingitud reaktsiooni tõttu võib inimene kergesti ärrituda, eemalduda vallandajast, võtta kaitse- või ründepositsiooni või hoopis end välja elada ja väljendada segava heliallika suhtes oma viha ja raevu. Samuti võivad tekkida emotsionaalne stress ja paanika.

Misofoonikud võivad olla oma sümptomitest rääkides küllaltki kidakeelsed. Paljud neist ei ole isegi oma seisundist teadlikud ning võtavad seda kui tavalist asja, mis esineb ka kõigil teistel. Kui nad aga lõpuks mõistavad, et see pole päris normaalne, ei oska misofoonikud tihti kuskilt abi otsida.

Abi leidmisel saaksid abiks olla misofooniku lähedased, kes teeksid talle selgeks, mis on misofoonia ja millist mõju see talle avaldab. Kui lähedased on neist asjust teadlikud, saavad nad teda toetada, kuid samas võivad saada tema probleemi osaks. Mõned tundetud inimesed võivad selle seisundi suhtes olla ükskõiksed ning on teada ka juhtumeid, kus misofoonia all kannatavaid inimesi on pilgatud ja nende kuuldes tehtud meelega neid ärritavaid helisid.

Uuring tuvastas erisusi misofoonikute aju arengus

Ameerika Newcastle'i ülikooli teadlased tegid misofooniat põdevate inimestega uuringu, mille käigus mängisid neile ette erinevaid helisid. Samal ajal jälgisid teadlased nende aju reageeringut. Esitatud helisid oli kolme tüüpi: ebameeldivad (näiteks inimese karjumine või lapse nutmine), ärritavad (söömise ja hingamise helid) ning neutraalsed helid (veekeetmine ja vihma sabin).

Uuringut läbi viinud teadlased märkasid väga olulisi muudatusi katsealuste juures hetkedel, mil vallandati «päästikuheli». Nimelt selgus, et misofooniat põdevatel inimestel on aju natukene teistmoodi arenenud ning seetõttu vallandubki selline seisund. Lisaks ärritusele põhjustavad need helid misofoonikutele ka higistamist ja südame löögisageduste tõusmist.

Kasutatud allikad:

«Milline heli teile kõige rohkem närvidele käib? Selle teeb väljakannatamatuks misofoonia». Kliinik.ee. Autor: Kliinik.ee.

«Tegelik põhjus, miks osad inimesed toidu mälumise heli jälestavad». Sõbranna. Autor: Marju Rõmmel. 15.01.2020.