PUUST JA PUNASEKS ⟩ Millised näevad välja puugi- ja sääsehammustused ning kuidas neid ravida?

Puuk Foto: Shutterstock

Sooja Eesti suve juurde kuuluvad igal aastal mitmed tüütud putukad – sääsed, parmud, kimalased ja teised. Kuidas kõige paremini kaitsta nahka sääskede ja puukide hammustuste eest?

Kuidas leiab sääsk üles ideaalse «toidulaua»?

Sääsed ründavad meid tavaliselt õhtuti, kui õhk on veidi niiskem ning jahedam. Seda just seepärast, et nende õrn ihu kardab päikese kuivatavat puudutust. Õhtuti üldiselt vaibub ka tuul, mis tavaliselt sääskede tõhusat rünnakut takistab.

Inimene hingab välja süsihappegaasi ning selle järgi sääsed orienteeruvadki. Nad on väga tundliku lõhnameelega, mis aitab neil süsihappegaasi õhus ära tunda juba mõnekümne meetri kauguselt ning selle järgi võtavadki suuna toidu poole. Lähemale jõudes hakkavad nad tajuma inimese või looma soojust ja niiskust.

Sääsehammustus. Foto: Shutterstock

Kuidas leiab puuk üles ideaalse «toidulaua»?

Puugi võib külge saada ka linnapargist ja koduaiast rohukõrre pealt. Targem oleks tema ohvriks saamist vältida, kui hiljem kahetseda. Inimesele ohtlikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi levitavad Eestis võsapuugid ja laanepuugid. Pole välistatud, et ühe puugi hammustuse läbi võib nakatuda mõlemasse tõppe.

Ohvri leidmiseks ronib puuk maapinnast umbes 20–70 cm kõrgusele rohukõrrele või mõnele muule taimele ning jääb sinna saaki varitsema. Kuigi vahel arvatakse, et puugid ronivad mõne puu või põõsa otsa, on tegemist siiski müüdiga.

Koduaedadesse ja linna satuvad nad näiteks näriliste, lindude ja siilide abiga. Puugid on eriti aktiivsed just mais ja juunis, kuid oht püsib siiski isegi novembrini. Samuti on tulnud ette juhtumeid, mil puuk on hammustanud inimest ka pehmel talvel.

Ohtlikke viirusi kannavad ka musti tolmukübemeid meenutavad imepisikesed puugipojad ehk nümfid, mida inimene ei pruugi üldse märgata. Inimene nakatub, kuigi omateada pole tal puuki küljes olnudki.

Puugihammustus. Foto: Shutterstock

Nakatumise sümptomid

• Puukentsefaliit annab tunda alles 1–2 nädalat pärast hammustust. Esmalt tekib kerge palavik ning sellele lisandub pea ja liigeste valutamine. Nähud kestavad kokku umbes nädala. 10–30% juhtudel suundub viirus kehas edasi ajju ning selle tagajärjel tekib ajukelmepõletik. Puukentsefaliidi läbipõdemine annab küll eluaegse immuunsuse, kuid targem on end siiski selle eest vaktsineerida.
• Puukborrelioosi üheks tunnuseks on paari sentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis tekib hammustuskohale umbes 1–4 nädala möödumisel. Hiljem laik kaob, kuid nakatumise korral võivad häired tekkida liigestes, närvisüsteemis ja südames.

Mida teha, kui leiad kehalt puugi?

• Kulub mõni tund, enne kui puuk leiab kehal endale sobiva imemispaiga ning seal täielikult kinnitub. Kõigepealt peab ta lõikama naha sisse avause, kuhu end «ankurdada», ning alles siis hakkab puuk verd imema. Seega, mida kiiremini puugi avastad ja eemaldad, seda väiksem on oht nakatuda. Kasuks tuleb teadmine, et õnneks ei kanna iga puuk ohtlikke viirusi.
• Juba kinnitunud puugi puhul vajad peenikesi pintsette või spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid. Võta puugist võimalikult naha lähedalt kinni ning tõmba ettevaatlikult ilma pigistamata nahast välja. Kui sa kogu puuki kätte ei saanud, siis pöördu kohe arsti poole.
• Pese hammustuskoht kohe vee ja seebiga puhtaks. Samuti võid desinfitseerida viinaga või vesinikperioksiidi sisaldava haavapuhastusvahendiga.

Juba nahale kinnitunud puuk. Foto: Shutterstock

Kuidas end puukide ja sääskede eest kaitsta?

• Enne õue, võssa, niidule, metsa või mujale kõrge rohu sisse minekut pihusta end sääse- ja puugitõrjevahendiga üle.
• Pane selga heledad riided. Heledad riided kiirgavad vähem soojust ja sääskedel on raskem ohvrit välja valida. Samuti on neilt hiljem tunduvalt kergem puuke märgata.
• Kanna pikkade varrukatega pluuse ning pikki pükse. Püksisääred topi sokkide või saabaste/kummikute sisse. Kui rõivad on tihedast materjalist, ei suuda sääsed neid hammustamiseks läbistada.
• Koju jõudes vaata enda ja laste kehad hoolikalt üle. Puuk otsib kehal sooja kohta ning sellepärast uuri eriti hoolikalt just kõrvataguseid, kaenlaaluseid, naba ja kubemepiirkonda.
• Klopi enne tuppa minemist õues kõik rõivad läbi, millega just looduses käisid.
• Suveõhtu grillipeo päästab sääskedest sütele visatud salvei- ja rosmariinioksake. Samuti kõlbab ka kuivatatud ürt. Üsna hästi aitavad sääski eemale hoida ka spetsiaalsed küünlad, mis lõhnavad inimese jaoks meeldivalt ning samas aitavad sääski eemale peletada.
• Sääskede peletamiseks on välja mõeldud ka sääsepeleti, fumigaator, putukapüüdja ning suitsuspiraal.
• Samuti aitavad sääski eemale hoida saialilled. Seega tasub neid eriti rohkelt just puhkenurga ja terrassi lähedal kasvatada.
• Lõhnatundlike sääskede peletamiseks võib kaela riputada veel näiteks pooleks lõigatud küüslauguküüne. Sellest võib teha ka leotise (küüslaugumahl ja vesi vahekorras 1:5). Vala see pritspudelisse ja pihusta riietele, nahale, aiamööblile jm. Sääsed hoiavad eemale ka inimestest, kes on just söönud küüslauku.
• Kuna sääski meelitab ligi ka higilõhn, tasub end sageli korralikult pesta.

Kasutatud allikad:

Aednik24.ee. «Kuidas võidelda sääskede ja puukidega?». 4. juuni 2019.

Kodus.ee. «Päästa end sääseterrorist! Riputa kaela just see asi ja sääsed hoiavad sinust eemale». Autor: Kaja Kurg.