Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Aita oma lapsel vihaga toime tulla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Getter Lukjanov
Copy
Karistamise asemel tasuks proovida lapsega suhelda.
Karistamise asemel tasuks proovida lapsega suhelda. Foto: SCANPIX

Kas oled tundnud endas sellist viha, et isegi sõnad ei tule enam suust välja? Tahaksid öelda nii palju, kuid ei oska seda teha nii, et see suhteid ei rikuks? Täiskasvanud oskavad oma vihaga palju paremini toime tulla, kuid lastele on vaja neid oskusi alles õpetada.

Vanemad saavad aidata lapsel arendada spetsiaalseid oskusi, kuidas agressiivsuse ja suure vihaga toime tulla, ütles raamatu «How to be angry: an assertive anger expression group guide for kids and teens» autor, laste ning noorte terapeut Signe Whitson portaalis galtime.com.

Ole vihale avatud

Ajal, mil lapsed on alles väikesed, sunnitakse sageli neid oma viha alla suruma. Heasoovlikud laused nagu «ära ole vihane» annavad lapsele sõnumi, et inimloomuse üks kõige põhilisemaid tundeid on midagi, millesse peaks suhtuma halvustavalt või süütundega. Kui laps käitub vihaselt – läbi jonnakuse nende esimestel aastatel või läbi mässu teismeliseeas -, siis käituvad nad täpselt nii nagu täiskasvanud ei taha, et nad käituksid.

Selle asemel, et keelata ära lastel kõik emotsioonid ja tegevused, mis seostuvad vihaga, on vanematele palju kasulikum näidata välja mõistmist ja empaatiat lapse emotsioonide väljendamise vastu. Samuti võiks lastele anda mõista, et viha on normaalne emotsioon.

Kui lapsed tunnevad, et iga nende emotsioon on vastuvõetav ja just nende viis vihale reageerimiseks on oluline, õpivad nad paremini oma emotsioone haldama ja ennast kontrollima.

Pane viha sõnadesse

Tõeline emotsionaalne intelligentsus ja enesekontroll on väga tihedalt seotud oma tunnete sõnadesse panemisega. Aita oma lapsel toime tulla tema tugevate tunnetega, julgustades teda nendest rääkima.

Samuti võib olla väga suureks abiks koostada koos lapsega nimekiri asjadest, mis teda väga vihaseks ajavad. Tee ka enda vihanimekiri, mitte ära keskendu ainult lapse omale. Kui jagate omavahel seda nimekirja ning võrdlete seal olevaid asju, loote mõistva keskkonna, mis viib hoolivuse ja austuseni.

Kui su laps siiski ei taha oma tundeid sõnades väljendada, siis julgusta teda need kirja panema. Regulaarse päeviku pidamine on lapsele oluline viis avastada ja väljendada oma erinevaid tundeid ning seeläbi ennast palju paremini tundma õppida.

Ole valmis vihalaviiniks

Viimane nipp aitamaks lapsel vihatunnetega hakkama saada on olla valmis vihalaviiniks. Vanematele võib see olla üsna keeruline, eriti kui nemad pole viha põhjustajad. Kui vanem näitab lapsele, et nad on valmis teda kuulama ning viha austama, edastavad nad järglasele tugeva sõnumi – lapse tunded on olulised ja pimestavat viha premeeritakse  kuulamise ja mitte karistamisega.

Tagasi üles