UURING ⟩ Just nii paljud Eesti elanikud kasutavad puhkamiseks laenatud raha

Foto: Shutterstock

Kui varmalt kasutavad Eesti elanikud puhkamiseks laenatud raha? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et mitte väga - võimalust kasutab vaid 4 protsenti elanikkonnast.

Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

Üle poole (52%) elanikest ei säästa puhkuse jaoks raha. Puhkusega seotud kulude katteks kasutab 56% vastanutest jooksvat sissetulekut, 40% kasutab sääste, seejuures 22% just spetsiaalselt puhkuse jaoks kogutud sääste. Puhkuse jaoks koguvad naised võrreldes meestega rohkem eesmärgipäraselt ning mehed kasutavad puhkusekulude katmiseks rohkem olemasolevaid sääste kui naised. Vanuse lõikes tegelevad puhkuse jaoks kogumisega enim 50–59-aastased (28%).

«Suuremate väljaminekute jaoks, nagu puhkusekulutused, tuleks aegsasti raha koguma hakata. Tavapärasest suuremat kulutust mitme kuu peale hajutades on puhkuselt naastes rahaasjad endiselt kontrolli all ning finantskohustuste täitmisega ei teki raskusi,» rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Laenuraha kasutamine puhkusekulude eest tasumiseks ei ole väga levinud ning seda võimalust kasutab 4% elanikest. Laenuraha kasutamine on sagedasem 40–49-aastaste ja rohkem kui 1500 eurot teenivate elanike seas.

«Kuigi majanduslik olukord on kriisist tingituna pingeline, siis 65% elanikest ei tunne suvepuhkuse väljaminekutega seoses stressi. Need, kes tunnevad stressi, on eelkõige mures võimalike ootamatute kulutuste pärast. Samuti muretsetakse puhkusel tehtavate emotsioonikulutuste ja -ostude pärast, mis ei ole eelarves planeeritud,» selgitas Kati Voomets.

Kõik ei oota suvepuhkust

Suvised puhkusekulutused tekitavad kõige rohkem stressi inimestele, kes on iseendale tööandjad, teenindus-ja müügitöötajatele, üliõpilastele ning liht- ja oskustöölistele. Samuti tunnevad stressi seoses puhkusekulutustega inimesed, kelle netosissetulek on kuni 350 eurot.

Uuringust selgus, et ligi pooled (48%) vastajatest plaanivad puhkusel olles meelelahutusele kulutada vähem kui eelmisel aastal. Samuti plaanitakse vähem kulutada majutusele, kuid väljas söömisele ja transpordile plaanitakse kulutada sama palju kui varasemalt. Ligi kolmandik elanikest plaanib koduga seotud kulutustele nagu remont, hooldus-, parandus- või aiatööd kulutada sel suvel oluliselt rohkem kui eelmisel aastal.

Uuringu järgi kasutatakse puhkust nii kodus olemiseks kui ka Eestis ringi reisimiseks. Kodus puhkamist eelistavad rohkem noored vanuses 18–29 (55%). Suvekodus või maal puhkuse veetmine on samuti kõige populaarsem 18–29 aastaste (47%) noorte seas, Tallinna elanike (40%) ja keskmisest suurema sissetulekuga inimeste seas. 18% elanikest plaanib osa suvepuhkusest veeta reisides mõnda välisriiki. Viiendikul ei ole veel kindlaid suvepuhkuse plaane.

Hoia rahaasjad kontroll all

Suvel ei plaani puhata 6% inimestest. Nende seas on enim Kirde-Eesti elanikke (14%), iseendale tööandjad (15%) ja madalama sissetulekuga elanikke.

«Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval,» soovitas Kati Voomets.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat juunis. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 18–74 eluaastat.