20 hämmastavat fakti, mida sa pikaealisuse kohta ei teadnud

Õnnelik vanatädi. Foto: Huyen Nguyen on Unsplash

Aja kulgu ei peata meist keegi, ent õnneks on üha vanemaks elamise tõenäosus sajanditega vaid suurenenud. Discover Magazine pani kokku 20 huvitavat fakti pikaealisuse ja selle ajaloo kohta.

1. Pea end õnnelikuks, et saad elada just tänapäevas: eelindustriaalsel perioodil võis inimese keskmiseks elueaks olla vaid 30 kuni 40 aastat. Nüüd on globaalne keskmine umbes 72,6 aastat.
2. Inimeste eluea pikkus on suurenenud kõikjal maailmas, ent mitte võrdselt. Rikkas Monacos võib inimene üsna lihtsalt eeldada 90-aastaseks elamist, ent selline õnn pole veel jõudnud vaestesse Aafrika riikidesse nagu näiteks Tšaad, kus inimesed ei ela üldjoontes vanemaks kui 50.
3. Kogu oma rikkuse juures on Ameerika Ühendriigid väga märkimisväärselt kehvas seisus, sest nende keskmine eluiga on riikliku ebavõrdsuse tõttu kõigest 79.
4. See, kus sa elad ning mis ajal, on vaid üks osa neist õnnelikest või õnnetutest faktoritest, mis eluea pikkuse määravad. Perekonnauuringud on näidanud, et geenide osakaal kõrge vanuseni elamises on lausa 25%.
5. Kõige kauem sai elu nautida prantslanna Jeanne Calment, kes suri 1997. aastal ning elas 122-aastaseks. Calment jättis 117-aastaselt maha suitsetamise, ent ei hüljanud kunagi oma teist harjumust - juua igal õhtul klaasike portveini.
6. Mõned teadlased on Calmenti vanuse kohta küsimusi tõstatanud, spekuleerides, et tema tütar võis varastada naise identiteedi, et vältida pärandist tulenevaid makse.
7. Kuigi neid väiteid üldiselt ei usuta, siis üldine tendents oma vanus suuremaks valetada läheb aja jooksul vaid ekstreemsemaks. Umbkaudu 98% supervanadest inimestest, kes väidavad enese olevat rohkem kui 115-aastased, kas valetavad või on neil lihtsalt «vanurimoment».
8. Piiblist tuntud Aadam elas kõigi eelduste kohaselt 930-aastaseks, surres sealjuures noorelt, kui võtta võrdluseks tegelane samast raamatust, Methuselah, kes elas 969-aastaseks.
9. 17. sajandil elanud õpetlane Robert Hooke tõi Vana Testamendi tegelaste kõrgete igade põhjusena välja fakti, et küllap Maa keerles minevikus kiiremini, vandudes aja jooksul hõõrdejõule alla. Sellel mehel käis küll pea ringi.
10. Methuselah on ühtlasi ka šampanja mõõtmise ühik, viidates hiiglaslikule mahutile, mis mahutab kaheksa standardsuuruses pudelit. Kõik veinid, sealhulgas šampanja, vananevad sellistes suuremates anumates graatsilisemalt.
11. Mõned uuringud on seostanud punase veini tarbimist kõrge vanaduseni elamisega, tuues välja veinist leitava aine reservatrooli soodsa mõju kõrge kalorsusega toitu söönud hiirtele. Teistel andmetel peaks hiirtega sama efekti saamiseks jooma päevas aga sadu ja sadu klaase veini.
12. Parem võimalus iga pikendada võib olla aga hoopis toitumuslik. Kui teadlased panid Caenorhabditis elegans'i paastudieedile, pikenes väikese ussikese eluiga suisa 40% võrra. Siiski tasub arevesse võtta seda, et olend elab tavapärastel tingimustel ikkagi vaid paar nädalat.
13. Siiski tuleb väikesest ussist palju suurem olemine kasuks, eriti kui tegemist on imetajaga. Liivahiir on õnnelik, kui elab kaheaastaseks, ent Grööni vaalad elavad kauem kui 200 aastat.
14. Siiski pole see vaalaliik kõige vanem asi ookeanis: Islandi ranniku lähedalt 2006. aastal leitud kõvakarp, mis sai nimeks Ming selle Hiina dünastia järgi, kelle valitsemisajal see oma elu alustas. Teadlased on jõudnud järeldusele, et ming oli 507-aastane, kuid kahjuks jõudsid nad sellele järeldusele alles peale seda, kui karp juba surnud oli.
15. Õnnelik nimi päästis 2200-aastase General Shermani-nimelise sekvoia. Need maailma suurimad puud oli 19. sajandil tegutsenud palgiparvetajatele armastatud trofeedeks, ent seda konkreetset puud nad Ameerika kodusõjas tegutsenud kindrali auks maha ei võtnud.
16. Radioaktiivsete jäätmete jaoks mõeldud pikaajalised hoiukohad kannavad aga palju süngemat nime. Need «mausoleumid» peavad suutma inimesi eemal hoida kümneid tuhandeid aastaid, miinimum.
17. Jätkuvalt on problemaatiline see, mil viisil tulevasi põlvkondi surmavate radioaktiivsete jäätmete eest hoiatada. Ideede hulgas on muuseas hiiglaslikud ogalised monumendid, geneetiliselt muundatud kassid, kes radioaktiivsete isotoopide läheduses värvi muudavad, ning lihtsalt maailma raamatukogudesse ohtlike paikade kohta sõna jätmine.
18. Maailma kõige vanem raamatukogu asub Egiptuses, Siinai mäe jalamil asuvas Püha Katariina kloostris, mida on järjepidavalt peetud kloostri asutamisest saati kuuenda sajandi lõpus.
19. Kirjutusmaterjalidel, nagu papüürus, on väga pikk eluiga. Egiptuse laevandusprotokollid, mis muuhulgas seostuvad püramiidide ehitamisega, on vastu pidanud peaaegu 4600 aastat.
20. Tegelikkuses ei leitud neid Egiptuse protokolle enne kui alles 2013. aastal. Seega ehk peaksime me ikkagi proovima neid värvimuutvaid kasse aretada.