Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Seitse olulist nõuannet värskelt abiellunutele, mis tagavad suhte püsimajäämise

Foto: Shutterstock

Te olete kuid ja kuid oma tähtsat päeva planeerinud ning pärast mõningaid viperusi (kindlasti!) olete te lõpuks abielus. Palju õnne! Aga... mis nüüd edasi?

Pärast seda, kui esialgne erutus on vaibunud, on aeg keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis: teie ja teie tulevik. Teie esimesed koosveedetud aastad laovad vundamenti ühisele elule. Isegi, kui te olete pööraselt armunud, ei tähenda see, et te ei kogeks koos raskusi. Niisiis on praegu oluline aeg panna paika tervislikud mustrid, et koos vaid tugevamaks kasvada, soovitab Pinkvilla.

Siin on seitse nõuannet, mida iga noorpaar teadma peaks.

  1. Ära usu kõike, mida teised abielust räägivad. Ole sina ise ja lase partneril olla tema ise. Teie suhe saab olema teie nägu ja ära oota, et see meenutaks kellegi teise suhet. Naudi oma suhte eripära!
  2. Ära lase sädemel suhtes surra. Hoidke asja huvitavana, andke üksteisele jagamatut tähelepanu, füüsilist lähedust ja hinnake üksteist.
  3. Vaidlusi juhtub igas suhtes. Õnneliku ühise elu võti on keskenduda sellele, et oleks parem, mitte et sul oleks õigus.
  4. Ära karda olla haavatav. Üks parimaid asju abielu juures on omavaheline sügav ühendus – te saate jagata oma kahetsusi, pettumusi, kurbust. Lase oma partneril tunda tal end turvaliselt, kui sa temaga oled.
  5. Tänulikkus on suhte püsima jäämiseks oluline. Alati näita oma kallimale, mida sa tema juures hindad ja tuleta talle meelde, mida sa tema juures tutvudes huvitavaks pidasid.
  6. Kannatlikkus on samuti iga suhte oluline osa. Te satute omavahel tülidesse, aga püüa esialgset frustratsiooni tagasi hoida. Paar komistuskivi ei takista teil koos helgesse tulevikku seilamast.
  7. Pärast esimest abieluaastat võib fookus minna karjäärile ja teistele asjadele elus. Need on muidugi olulised, kuid ei tohi kunagi unustada, et suhe on võrdselt tähtis. Hinda oma partnerit ja veetke koos kvaliteetaega hoolimata sellest, kui kiire teil elus on.
Tagasi üles