RAHELI BEEBIBLOGI ⟩ Perekoolis valetati kõige kohta

Pilt on illustratiivne Foto: Shutterstock

Ma olen üldiselt selline inimene, kes absoluutselt ei viitsi osa võtta igasugustest grupiviisilistest tegevustest. Kui mu sees kasvas aga laps, oli kogu aeg tunne, et ma pean tema jaoks end üht- ja teistpidi ületama. Muuhulgas käima ka rõõmsate rasedate vestlusringides ja loengutes, kuigi üldse ei viitsinud.

Üks Inglise kirjanik Caitlyn Moran kirjeldab oma feministlikus raamatus «Kuidas olla naine» värvikalt oma esimest sünnitust, mis ta peaaegu ära tappis. Räägib, kuidas kõik läks pekki, mis vähegi pekki minna sai, muuhulgas torgiti mitu korda epiduraali paigaldades selgroogu suvalisi auke, kaotati tonn verd ja lõpuks ikka tuli erakorraline keiser. See sõnapaar – erakorraline keiser – oi, kuidas sellega kõik üheksa kuud hirmutatakse. Proovi-proovi, aga äkki tuleb erakorraline keiser.

Moran muidugi ise tunnistas, et tema ettevalmistus sünnituseks oli null. Kord vaatas ta ämmaemanda kabineti seinal pilti emakakaela avamise erinevatest etappidest ja küsis, et mis asi see on. Emakakael? Ja ta teeb nii? Nii suureks? Ei tee! Naljaninad!