:format(webp)/nginx/o/2020/06/15/13153170t1h8b59.jpg)
«Eakatevastane vägivald on ühiskonnas üks varjatumaid probleeme, mida kannatanud alatihti normaliseerivad, kuna toimepanijaks on eaka sugulane või hooldaja,» ütleb Anne Klaar sotsiaalkindlustusametist. Väga oluline on märgata vägivallale viitavaid märke eriti nüüd, kui tulenevalt kehtestatud karantiininõudest olid eakad sunnitud püsima pikka aega eneseisolatsioonis.
Täna, ülemaailmsel eakatevastase vägivalla teadvustamise päeval korraldab sotsiaalkindlustusameti ohvriabi meeskond virtuaalkoolituse valdkonna spetsialistidele, et tõsta teadlikkust eakatevastasest vägivallast ning rääkida selle põhjustest, riskidest ja müütidest.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna võrgustikutöö koordinaatori Anne Klaari sõnul on eakate ja ühiskonna teadlikkus eakatevastasest vägivallast väike. Eestis pole küll viidud läbi uuringuid eakatevastase lähisuhtevägivalla levimuse kohta, kuid teiste riikide statistika näitab, et 2,6 protsenti üle 56-aastastest küsitletutest oli viimase aasta jooksul kogenud väärkohtlemist pereliikme, sõbra või hooldustöötaja poolt. Samuti on madal vägivallast teatamise määr – ametiasutusteni jõuab üks väärkohtlemisejuhtum 23-st.
«Eakatevastane vägivald on ühiskonnas üks varjatumaid probleeme, mida kannatanud alatihti normaliseerivad, kuna toimepanijaks on eaka sugulane või hooldaja,» ütleb Klaar ning lisab, et halvimal juhul tuntakse end süüdi ja arvatakse, et nad on sellise kohtlemise enda lähedaste poolt ära teeninud. Positiivsema statistika osas toob ta välja, et aasta-aastalt suureneb siiski ka eakate pöördumiste arv abi saamiseks ohvriabisse ja naiste tugikeskustesse, ent siiski on märke, et abi ja toe vajajaid on oluliselt rohkem.
Möödunud eriolukord on suurendanud erinevaid riskitegureid, mis võivad kaasa tuua eakatevastasevägivalla kasvu. «Esiteks pani karantiin eakad koos vägivallatsejaga isolatsiooni. Ka on alust arvata, et suurenes tuntavalt eakate majandusliku lähisuhtevägivalla oht, kus eaka pension võis jääda ainukeseks sissetulekuks perekonnas. Kolmas riskitegur on hooletusse jätmise oht, kus perekondadel ei jätku majanduslikke võimalusi suure hoolduskoormusega eakaid hoolduskodudesse panna, nad võetakse kodusele hooldusele, kuid oskusi ja ressursse selleks ei jätku,» tunneb Klaar muret.
Väljaspool Eestit tehtud uuringutest joonistub selgelt välja, et eakad pole teadlikud neile mõeldud lähisuhtevägivalla teenustest. Arvestades eakate raskendatud ligipääsu teenustele, on esmane lahenduseks märkamine ja abistamine. «Eriti oluline on osata märgata eakatevastase vägivalla erinevaid vorme eelkõige spetsialistide ja ametnike poolt ja teadvustada, et abi on olemas,» lisab ta.
Kuigi eakatevastane lähisuhtevägivald on meie ühiskonnas veel üsnagi varjatud probleem, on aasta-aastalt näha, et eakad jõuavad siiski ka abistavate teenusteni. Naiste tugikeskuse teenusele jõudis 2019. aastal üle 65-aastaseid kliente 84. Selle aasta aprilli seisuga on naiste tugikeskustes üle 65-aastaseid kliente olnud ligi 40. Tugikeskustes on eakatel võimalus saada toetavat nõustamist ning vajaduse korral ka turvalist majutust. Tugikeskustel pole vanusepiirangut ja abi saavad igas vanuses inimesed. Oluline on märgata ja ära tunda ka vähem tuntud vägivallavorme, et abistajad jõuaksid eakani võimalikult kiiresti ja seeläbi ära hoida suuremaid kahjusid.
«Tunne huvi, kuidas läheb sinu eakatel tuttavatel ja märgates vägivallamärke, tee esimene samm nende aitamiseks. Kui vajad sobiva sekkumisviisi leidmiseks nõu, siis helista meie ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Nii saame koos aidata neid, kes täna meie abi enim vajavad,» julgustab Klaar inimesi.
Märgid, mis võivad viidata eakatevastasele vägivallale:
Ülemaailmne eakate väärkohtlemise teadvustamise päev kutsuti ellu 2006. aastal ning selle eesmärk on juhtida tähelepanu eakate väärkohtlemisele kui sageli varju jäävale sotsiaalsele valukohale.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)