Kõik, mida kortsudest teadma pead

Triin Sepp
, Sõbranna.ee toimetaja
Copy
Elu täiel rinnal elades, rõõmustades ja kurvastades tekivad ikka kortsud.
Elu täiel rinnal elades, rõõmustades ja kurvastades tekivad ikka kortsud. Foto: Alex Harvey on Unsplash

Kortsud on täiesti normaalsed ning annavad märku keha füüsilisest vananemisest, vahendab MSN. Ent mis nad siis tegelikult on ning miks ikkagi meile kortsud tekivad?

«Vananedes aeglustub meie kehas kollageeni tootmine, seega hakkab nahk kaotama lisaks kollageenile ka oma elastsust,» selgitab kosmeetikaekspert dr. Rekha Tailor. «Selle muutuse tulemusel muutub nahk lõdvemaks ning tekivadki kortsud ja lotendav nahk.»

Kortse muudavad veelgi hullemaks väga mitmed faktorid, näiteks elustiil, keskkonnareostus ja õhusaaste, nahakuivus ja päikese käes olemine. Kehaosad, mis tüüpiliselt UV-kiirtega pihta saavad, on ka esimesed, kuhu jooned ja kortsud tekkima hakkavad. Tavaliselt on need kohad nägu, kael ja käed. Loomulikult on need ka kohad, mis võivad inimese välimuselt palju vanemaks teha, kui ta tegelikult on.

Mitte kõik kortsud pole võrdsed

«Kortse on kahte sorti — dünaamilised ja staatilised,» kommenteeris kosmeetikakirurg dr. Dirk Kremer. «Dünaamilisi kortse tehitavad pidevad, harjumuslikud liigutused, nagu kulmukortsutused ning näo muul viisil krimpsutamine. Sinna alla kuuluvad kanavarbad silmade ümbruses, otsmikukortsud ning sügavad jooned kulmude vahel. Kui oma näo lõdvestad, siis dünaamilised kortsud kaovad aeglaselt või muutuvad vähem nähtavaks.»

Vastandina dünaamilistele kortsudele ei kao staatilised kortsud ka siis, kui näo täiesti lõdvaks lased. Staatilisi kortse näeb näiteks suu ümbruses, näo keskosas ning kaelal. «Staatilised kortsud on kahjuks vältimatud ning tekivad esialgu ajutiste dünaamiliste kortsudena, muutudes aja jooksul üha alalisemaks näoilme osaks, kui vananedes nahast elastiini, kollageeni ning hüaluroonhapet kaotame,» lisas dr. Kremer.

Ent mida teha kortsude vältimiseks, päikesekahju tagasi pööramiseks ning juba olemasolevate kortsude vähendamiseks?

SPF

Ekspertide sõnul on üks parimaid viise oma naha kortsuvabana hoidmiseks selle kaitsmine päikesekiirguse eest. Päikese käes veedetud aeg muudab nahka vanemaks ning tekitab kortse, seega tasub kogu aeg nahal kanda SPF-kaitsefaktoriga päikesekreemi. Seda tuleb teha isegi siis, kui väljas pole päikseline. Nii toimides tekitad oma nahale kaitsekihi, mis sind päikese kahjuliku kiirguse eest kaitseb.

Muuda oma menüüd

«Väga oluline on piisavalt vett juua ning süüa tasakaalustatult. Toidulaual peaks kindlasti olema palju rasvast kala ning näiteks avokaadodest ja pähklitest pärinevaid tervislikke rasvu,» selgitab dr. Tailor. «Lisaks tasub vältida ka selliseid elustiilifaktoreid nagu suitsetamine ning alkoholi liigtarbimine, mis võivad samamoodi kiirendada enneaegset vananemist.»

Retinool

Retinool on retinoidi tüüp, mida saadakse A-vitamiinist. See koorib nahka, aitab kaasa kollageeni tootmisele ning seob vabu radikaale. «Retinool või retinoidid kiirendavad naharakkude elutsüklit, mis tähendab, et vanad rakud surevad kiiremini ning annavad teed selle all olevale värskele nahale,» toob dr. Tailor välja.

Siiski tasub meeles hoida, et retinool ei sobi kõigile, sest võib muuta hullemaks selliseid nahahaigusi nagu psoriaas, ekseem ja rosaatsea. Siis tasub retinooli kasutada vaid kindla, nahaarsti või kosmetoloogi poolt välja kirjutatud raviplaani alusel.

Botoxisüstid

Väga populaarne kortsudega võitlemise meetod, mille puhul botuliinisüstid halvavad mõneks ajaks dünaamilisi kortse tekitavad lihased, peale mida nahk lõdvestub ning annab edasi nooremat välimust. Nende miinuseks on aga see, et süstide mõju püsib vaid kolm kuud.

Naha täitesüstid

Eksperdi poolt läbi viidud naha täitesüstid võivad olla vägagi efektiivsed naha loomulikuna näivaks tõstmiseks, mis aitab vähendada staatilisi kortse.

«Kuigi täiteainesüste peetakse mittekirurgiliseks protseduuriks, on siiski tegemist väga invasiivse toiminguga, mis võib teha palju tõsisemat kahju, kui inimesed arvavadki. Mina nimetan neid protseduure »pimeoperatsioonideks«,» selgitab oma arvamust dr. Kremer. «Nõel või kanüül läbistab nahka, et täiteaine õigesse kohta süstida. Kui aine satub aga valesse kohta, siis võib see tekitada närvikahju, valede lihaste halvatust, nahanekroosi (ehk naha suremist) ning isegi pimedust.»

Raadiolained

Raadiolaineprotseduurid on kirurgilisele sekkumisele heaks alternatiiviks. «Raadiolainetehnoloogia on suurepärane mittekirurgiline variant neile, kes noa alla minna ei soovi,» ütleb dr. Tailor. «See silendab, pinguldab ning teravdab efektiivselt nahakontuuri, et tekitada noorem välimus ilma operatsioonile järgnevate riskide ja paranemisajata.»

Ilukirurgia ning -operatsioonid

Pikaajalisem tulemus, eriti süvenenud vanadusmärkidega toimetulekul, saavutatakse kas näo, silmalaugude või kaela tõstmise operatsioonidega. Seda protseduuri viib kindlasti läbi plastiline kirurg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles