:format(webp)/nginx/o/2020/06/11/13146574t1h9d8d.jpg)
Iga kolmas meist kogeb elu jooksul kas depressiooni või kannatab muu vaimse tervise häire käes, kirjutab ajakirja EMA kevadnumber. Pooled neist probleemidest saavad alguse enne 14. eluaastat. Üksinda on siit välja rabelda väga raske – appi peab tulema terve küla.
Mu naabrilaps lõikus end aastaid. Mu sugulase tütar jättis kooli pooleli, sest ärevus ei lasknud kooli minna. Mu kõige noorem sõbranna proovis end sügisel üles puua. Mu kolleegi laps sööb antidepressante.
Mu ajakirjanikutöö on täis kohtumisi depressiooniga ja kõige krooniks on mu kõige kallimate seas nooruk, kelle ärevustase on nii kõrge, et ta ei suuda ei õppida ega töötada. Eelmisel aastal oli ta kolm kuud haiglaravil, sest eluenergia tase langes alla nulli. Tema haiglasse saamise protsess oli kurnav ning täitis mind pettumuse, süütunde ja vihaga oma riigi vastu.
Alguses oli üksildus
Vaimse tervise mure jõudis 2017. aastal ka Karini (52) ellu. Tema tütar Maya (15) sattus kuuendas klassis kahe klassivenna kiusamise objektiks. «Mul oli tollal enesekindlusega probleem, tundsin end koolis üksi ja mõtlesin, et ma pole piisav,» kirjeldab tüdruk oma tundeid. «Lisaks tegi märkusi kaaslane, keda pidasin sõbrannaks – ütles, et ma olen paks.»
Juba sama aasta lõpul jõudis Maya söömishäirega haiglasse. Kõigepealt sellisesse, kus hoiti väga ranget režiimi. «Seal oli nagu vanglas,» mainib ta, «minusse suhtuti nii, nagu ma oleksin täiesti lootusetu.» Üleminek sama haigla teise, toetavama suhtumisega teraapiarühma tõi küll kergendust, kuid viie kuu pärast haiglast välja saades kukkus tüdruk taas musta auku.
Pere hakkas otsima uut ravivõimalust. Pärast mitmeid tagasilööke ja lähedaste pingutust selle nimel, et Maya kaal ei langeks alla 30 kg, leidis Karin sanatooriumilaadse vaimse tervise häiretele spetsialiseerunud kliiniku kaunis ümbruses. Hinnatud kliiniku motoks on «Tervenemine ilusas looduses».
Seal veedetud viie kuu jooksul algas Maya tervenemine. Kindel päevakava, nädalas üks-kaks kohtumist psühhoterapeudi ja arstiga ning regulaarne grupiteraapia andsid tüdrukule toe, millelt najal uuesti sööma harjuda.
Koju tagasi jõudnud, kuid siiski veel haprale tütrele leidis ema ravikodujärgse terapeudi. «See terapeut sai minust aru, sest tal oli ka endal olnud toitumishäire,» jagab Maya. «Ja ta päriselt hoolis minust! Tema juures käisin ma aasta aega iga nädal. Tema oli see, kes aitas mul ennast päriselt terveks aidata.»
Lugesite õigesti – kui haiglas oli tüdruk lootnud, et spetsialistid saavad ta terveks teha, siis terapeudiga suheldes jõudis ta äratundmisele: päriselt terveks saan ma ennast ise aidata.
/nginx/o/2020/06/11/13146569t1h2b08.jpg)
Suitsiid mõjub nagu koroonaviirus
Kokku hinnatakse vaimse tervise murega laste arvuks Eestis 20 000 kuni 40 000 ehk 10 kuni 20 protsenti kõigist alaealistest. Mis puutub depressiooniga lähedalt seotud suitsiidide statistikasse, siis 2018. aastal katkes enesetapu tõttu 196 Eesti inimese elu. Seda on rohkem kui uppumisi, tulesurmi ja liikluses hukkunuid kokku.
Meie 15–24-aastaste seas on suitsiid peamine vigastussurma põhjus. Peale selle ollakse seisukohal, et iga enesetapu kohta tehakse Eestis 25 enesetapukatset. Suitsiid mõjub nagu koroonaviirus – ühest juhtumist on mõjutatud kuni 60, viimatise uuringu järgi isegi kuni 135 inimest.
Maailma Terviseorganisatsioon WHO prognoosis juba aastaid tagasi, et aastaks 2020 on depressioon tervisekaotuse põhjusena arenenud riikides esikohal. Eesti reaalsus on see, et meil ei jätku psühhiaatreid ning ligi pooled neist on pensionieas.
Kui Eestis kannatab vaimse tervise probleemi all viimaste andmete järgi iga kolmas, st abi võib vajada umbes 430 000 inimest, siis neile jagub Eestis vaid 290 psühhiaatrit. Lastepsühhiaatreid on riigi peale registri järgi 22.
Ilus elu pärast haigust
Kuidas saame meie, vanemad, toetada last, kelle halbadeks kaaslasteks on hakanud Depressioon, Ärevus või Toitumishäire? Kes ronivad neil seljas, söövad ära söögi ja unistused ja teevad füüsiliselt haiget? Kuidas teha nii, et need kehvad kaaslased kuulaksid meie noorte sõna, mitte ei võtaks üle nende elu?
Karin soovitab uskuda oma lapsesse ja otsida abi, väsimatult otsida. Ka Maya ütleb, et tema vanemad toetasid teda kõige tõhusamalt sellega, et organiseerisid teraapiad. «Nad ei saanud otseselt midagi muud teha,» tõdeb ta.
Lastele ja noortele, kes vaimse tervisega hädas, saadab see 15-aastane tüdruk aga imelise, helge sõnumi: «Ärge visake oma elu ära – teie elu on palju rohkemat kui see haigus. Tervenemine algab siis, kui te päriselt, enda pärast tahate terveks saada. Kui olete otsustanud elada oma ilusat elu, mis algab pärast haigust.»
Allikas: ajakirjanik Krista Kivisalu (ajakiri EMA)
· Kuula oma last ja ära mõista hukka. Teise apaatiat on ülikeeruline mõista, kui pole ise sama tundnud. Otsi endale terapeut, kes aitab seda mõista.
· Ära kasuta fraase «Saa juba üle!», «Ole mees!». Depressioonis inimese aju on hõivatud teise programmiga ja ta ei saa seda kohe ise muuta. Nende soovituste ainus tulemus on mõistmatuse müür teie vahel.
· Ära püüa paaniliselt «ravida». Jäätisega ei saa depressioonist jagu, pealegi tekitab see haiges süütunnet: ta tajub, et valmistab sulle pettumuse, kui kohe terveks ei saa.
· Ära võta isiklikult tema negatiivset vastust oma nõuannetele, ükskõik kui head need sulle endale tunduvad. Depressioon kustutab võime näha tulevikku, seega ära solvu, kui ta vastab vaid: «Ma ei tea.»
· Ära püüa teda alati lõbustada. Kurb olemine on okei.
· Räägi normaalselt, ära nunnuta, ära tee kurba häält. Sa ei hakka ju aevastama, kui räägid kellegagi, kes on külmetunud.
· Paku võimalusi oma elus osaleda. Kutsu teda endale appi või minge koos kinno.
· Hoia ennast. Leia või loo tugigrupp, mis toetab sarnaste kogemustega inimesi.
· Ära kaota lootust. Sa ei saa oma lähedast ise ravida, kuid saad otsida ravi- ja toetusvõimalusi. Need on olemas – kui ei ole sinu linnaosas, otsi linnast, riigist, maailmast.
· Näe temas inimest, mitte haigust. See on kõige tähtsam. Väljenda talle seda suhtumist.
Loe rohkem ajakirja EMA kevadnumbrist!
/nginx/o/2019/05/31/12217216t1h4679.jpg)