Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Naine otsustas oma õe elu päästmiseks tema eest rase olla

Bobby, Rebekah ja Brianna
Bobby, Rebekah ja Brianna Foto: Mercury Press & Media/Mercury Press & Media/Scanpix

Rebekah Bragdon Adamson oli 20-aastane, kui talle tehti operatsioon – tsüstide tõttu eemaldati osa tema põiest. Kuid alles 14 aastat hiljem sai naine teada, millised olid operatsiooni laiemad tagajärjed. Nimelt selgus, et rasedus oleks tema jaoks eluohtlik.

34-aastane Floridast pärit Rebekah ja tema abikaasa, 38-aastane Bobby olid muidugi meelt heitmas. Lahendus saabus aga ootamatult. Rebekah’ noorem õde, 28-aastane Brianna Bragdon pakkus end paari surrogaadiks. Hetkel ongi ta seitsmendat kuud rase, kirjutab Metro.

«Ma nutsin kolm päeva, kui ma sain teada, et ma ei saa lapsi,» meenutab Rebekah, kes selgitab, et raseduse korral suruks loode põiele ning see tõstab infektsiooniohu väga kõrgele. On väga väike tõenäosus, et kumbki selle üle elaks.

Kui paar surrogaadile mõtlema hakkas, mainis Rebekah plaani oma õele, kel on kolmeaastane laps ja kes enam rohkem lapsi saada ei plaani. «Me teadsime, et seda on palju paluda, kuid pärast järelemõtlemisaega ütles ta, et tunneb tugevat soovi meid aidata.»

Brianna ütleb, et terve pere ootab põnevusega augustit, kui saavad uue ilmakodanikuga kohtuda.

Brianna koos oma poja Jackiga.
Brianna koos oma poja Jackiga. Foto: Mercury Press & Media/Caters News Agency/Scanpix

«Ma olen alati lapsi tahtnud,» selgitab Rebekah. «Mul väga vedas, et sain abielluda mehega, kel juba on [eelmisest abielust] lapsed, kuid mul oli alati unistus, et meil on kord ka ühine laps. Me oleme põnevil, kuid see on ka väga hirmutav kogemus, eriti kuna mu õde kogeb seda rasedust. Naised on rasedad, et saada lapsi, kuid minu õde on rase ja selle lõpus saab endale õetütre. Ja kui on komplikatsioone, ei tahaks ma teda kuidagi ohustada.»

Õnneks on rasedus kulgenud kenasti ja Brianna on teise trimestrini jõudnud. «Ma hakkan olema suur osa oma õetütre elust,» õhkab Brianna. «Ma ei suuda ära oodata, mil temaga kohtun.»

Tagasi üles