/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
EIle õhtul tappis üks Helsingi pereisa oma abikaasa ja kaks väikest last ning süütas seejärel korteri. Statistika järgi on peredraamad nõudnud Soomes viimase 10 kuu jooksul tervelt 15 inimelu. Milline on olukord Eestis, uurisime justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsi talituse juhatajalt Jako Sallalt.
Jako Salla kirjutas justiitsministeeriumi analüüsis, et 2007. kuni 2010. aasta vahel toimus Eestis neli sellist mõrva, mille sooritas meesterahvas, tappes oma kaaslase ja mis liigitatakse mõrv-enesetapp (homicide-suicide) kuriteoliigi alla.
Kahel juhul olid ohvriteks vaid naised, kuid kolmandal juhul ka mõrvari kaks tütart ning neljandal naine, tütar ning naise sõbranna. Vaid ühe juhtumi puhul ei mänginud rolli alkohol ning kõikide juhtumite puhul lõpetas tapja ka enda elu.
«Eestis on levinud rohkem see, et tuttavad joovad ja seal läheb mingil põhjusel tüliks, mis kasvab edasi kakluseks ning ühe osapoole surm on sealjuures õnnetu tagajärg,» selgitas nõunik. «Need ei ole planeeritud mõrvad.»
Salla sõnul on perevägivallajuhtumid olmetapmistega üsna sarnased, sest ikka on alkohol mängus ja purjus on tihti nii ohver kui ka tapja. Perevägivalda eristab olmetapmistest eelkõige pikem vägivallaajalugu osapoolte vahel.
«Kui olmetapmiste puhul tapavad mehed mehi, siis perevägivalla puhul on kannatajaks pooleks enamasti naine,» nentis Jako Salla. «Seetõttu pole küsimus niivõrd selles, miks mehed naisi tapavad, vaid miks nad üldse tapavad.»
Umbes üks mitme ohvriga peremõrv aastas
«Mitme ohvriga peremõrvu on meil umbes üks juhtum aastas ja ka Soomes on neid harva,» kinnitas Salla. Ta selgitas, et üldiselt on rohkem siiski neid juhtumeid, mis leiavad aset mehe ja naise vahel.
Jako Salla võrdles peremõrvade juhtumeid, mis on aset leidnud sagedamini kui tavaliselt, koolidele tehtud pommiähvardustega. «Kui üks teeb ees, siis tuleb ikka paar juhtumit järele,» mainis ta. Spetsialisti sõnul võib ühiskonnas eelnevalt toimunu tapjaid mingil määral mõjutada, kuigi tegelikult ei saa me kunagi seda teada, kui inimene on ennast pärast mõrvasid ära tapnud.
«Peremõrvaril võivad olla väga erinevad põhjused,» oletas Salla. «Keda võib mõjutada armukadedus, keda suured võlad ja ta ei näe enam muud väljapääsu,» põhjendas ta varasemate juhtumite najal kogetut.
Salla sõnul võivad need mõrvad olla nii ühte kui teist, kas etteplaneeritu või afekti seisundis toime pandud, mil inimene ei anna endale aru, mida ta teeb.
«Kuna need juhtumid on väga harvad, siis ei saa välja tuua märke, mis näitavad, et nüüd see hakkab juhtuma. Küllap neid, kes plaanivad midagi teha, on isegi rohkem, aga nad suudavad iseendale mingi piduri peale panna,» oletas Salla.
«Raskes olukorras inimesi on ju väga palju, aga enamik ei tee ega proovi teha kunagi midagi sellist ning nad saavad kuidagi muudmoodi omadega hakkama,» selgitas Jako Salla. «See on väga lõplik lahendus inimese probleemidele.»