Terapeut paljastab, mis on paaride 6 suurimat suhtlusprobleemi

Triin Sepp
, Sõbranna.ee toimetaja
Copy
Tegelikult ei ole keegi inimesi ju proffessionaalseteks suhtlejateks välja koolitanud. Õnneks saab enda heaks palju ise ära teha.
Tegelikult ei ole keegi inimesi ju proffessionaalseteks suhtlejateks välja koolitanud. Õnneks saab enda heaks palju ise ära teha. Foto: Shutterstock

Suhtlusprobleeme võib olla meelelahutuslik vaadata sarjades, ent kui ise nendega elus kokku puutume, siis võivad hoolega hoitud suhted kiiresti suuna metsa poole võtta, kirjutab Well+Good.

Suhte- ja seksuaalterapeudi Vanessa Marini sõnul tulenevad enamik päriselulisi suhteprobleeme sellest, et «ega keegi pole meid ju kunagi vaimustavateks suhtlejateks koolitanud». Ka psühhoterapeut Kate Deibler nõustub temaga, sõnades, et praegune olukord maailmas on sundinud paljusid inimesi nii endale kui ka oma suhtele tõsiselt otsa vaatama ning toonud väga selgelt välja palju suhtlusprobleeme, mis inimeste vahel on.

Ent ainult seetõttu, et suhtlusprobleemid paaride vahel on tavalised, ei tähenda, et need peaksid igavesti probleemideks jääma. «Reaalsus on see, et suhtlus ei pea olema nii keeruline, kui rakendada mõningaid praktilisi näpunäiteid,» selgitab Marin. Alt leiadki kuus suhetes kõige levinumat möödarääkimist ja -probleemi, koos sobivate lahendustega.

1. Üldse mitte suhtlemine

«Inimesed ignoreerivad ebamugavaid suhtlusteemasid, mõeldes, et ehk mööduvad need ilma liigset tähelepanu pööramata, ent sedalaadi eiramine töötab ääretult harva,» ütleb Deibler. See mõtteviis ning sellest tingitud tegevusetus võib aastateks viia probleemide vältimiseni, mis suhtele ja selles olijatele asjatult haiget teeb.

Et seda parandada, pead sa lihtsalt suu lahti tegema ning kaaslasega suhtlusmustritest rääkima. Selle vestluse fookuses peaks olema partneriga ühiselt selliste suhtlusmustrite leidmine, mis teid mõlemaid suhtes edasi aitaks, mitte aga kehvast suhtlusest tingitud probleemide endi lahendamine.

Marin soovitab alustada vestlust mõnega järgmisest kolmest küsimusest:
«Mida me sinu arvates omavahelises suhtluses hästi teeme?»
«Kuidas me sinu arvates omavahelist suhtlust parandada saaksime?»
«Mida sa minult vajad, kui me räägime omavahelisest suhtlusest?»

Lisaks soovitab Marin teatava regluaarsusega seda vestlust korrata, et adresseerida probleeme enne, kui need jõuavad esile kerkida ning frustratsioonideks muutuda.

2. Muretsemine, et kui me kaevume sügavamale, muutub probleem hullemaks

«Inimesed kardavad tihti, et kui nad probleemi osas sügavamale kaevuvad, siis muutuvad asjad hullemaks. Tegelikult on vastupidi: omavaheline hõõrdumine vaid suureneb, kui seda ignoreerida,» selgitab Deibler. «Konfliktid on vältimatud ning ainus viis neid edukalt lahendada on need lahti rääkida.» Seega isegi kui probleemidega silmitsi seismine ning nendest rääkimine võib tunduda hirmus ja ebamugav, on see suhte arengu jaoks ääretult vajalik ning oluline tegevus.

3. Eeldus, et kaaslane loeb su mõtteid

Sa lihtsalt ei saa eeldada, et kaaslane su mõtteid loeb. Seetõttu saab võtmeküsimuseks see, et teaksid ise, mida sa vajad, ning räägiksid sellest ka oma partnerile. Marin soovitab selle õnnestumiseks «võtta pisut aega iseendale ning aru saada, mis su peas ning suhtes sinu jaoks toimub». Oluline on küsida endalt ka küsimusi «Mis see minu jaoks oluline on?» ning «Mida mina isiklikult vajan?».

4. Proovid alati õigeks jääda

Üritus igas tülis ning argumendis võitjaks jääda ei ole mitte ühegi probleemi lahendamisel korrektne käitumisviis. «Igas situatsioonis on kolm tõde: sinu tõde, su partneri tõde ning objektiivne reaalsus,» toob Marin välja. «Sa pead suutma aktsepteerida seda, et sina ja su partner kogete kõiki teie vahel esinevaid probleeme siiski täiesti erinevalt.»

5. Kaitsepositsiooni võtmine ning kaaslase mitte kuulamine

«Suhtluse tõeline eesmärk peaks olema mõistmine, mitte teisega nõustumine. Paljud paarid arvavad, et nad peaksid jõudma tüli või vestluse lõpus samale arvamuse, ent see põhjustab suhetes väga palju probleeme,» ütleb Marin. Ta lisab ka, et tegelikult on üsnagi tõenäoline, et te teineteisega enamikul juhtudest ei nõustu. See nõuab aga seda, et te päriselt teineteise seisukohti ja argumente kuulaksite ning neid mõistaksite, mitte ei prooviks lihtsalt argumenti «võita».

«Kui paarid tülitsevad, ei tee nad seda tihti eriti hästi: nad on teineteise vastu õelad, süüdistavad või häbistavad, et just omaenda argumenti toetada,» ütleb Deibler. «Selliselt vaidlemine on suhtele kokkuvõttes vägagi hävituslik. Vaidlusi peaks nägema hoopis võimalusena omavahelisi pingeid maandada, leida empaatia ning suurendada teineteisemõistmist.»

6. Välja lülitumine ning suhtlemast keeldumine

«Tihti lülituvad inimesed tüli käigus lihtsalt välja, kui tunnevad, et neil emotsioonid üle pea kokku löövad,» ütleb Marin. Et seda ennetada, soovitab naine järgmine kord võtta näiteks 20-minutilise puhkepausi, kui tekib oht, et üks või mõlemad partnerid end liialt emotsionaalsena tunnevad. «Ütle oma kaaslasele näiteks seda, et sa tahad vestlust jätkata, kui oled veidi rahunenud või uuesti paremas mõtteruumis,» selgitab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles