8 linateost Netflixis, mille abil end tumedanahaliste kultuuri ja probleemide teemal harida

Mustad elud loevad! Pilt on pärit 2. juulil Californias toimunud rahumeelselt meeleavalduselt ning illustreeriva tähendusega. Foto: Brittany Murray/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Praegu USA's aset leidvad massirahutused pole mitte ainult sealne probleem, sest ka Eestis elab mitmeid mustanahalisi inimesi ning ka siinsed inimesed võiksid ennast rassilise ebavõrdsuse ja «valge privileegi» teemadel harida.

Internet ja sotsiaalmeedia on 21. sajandi kutuurilist maastikku pöördumatult muutnud. Nüüd on kõigil võimalik luua oma netileht või videokanal, blogi või mõni muu häälekandja, et oma hääl ka laiemale avalikkusele kuuldavaks teha. Nii on populaarkultuuris üha enam kuulda ka rassiliste, kultuuriliste, seksuaalsete ja paljude teiste vähemuste hääli, mis annavad ülevaate nende elust ja kogemustest. Õnneks on palju sellist meediat kättesaadav ka Eesti Netflixis ning alljärgnevalt leiad 8 filmi- ja sarjasoovitust, mille abil ennast rassilise ebavõrdsusega paremini kurssi viia või kust oma teekonda sel teemal alustada.

1. «Kui nad meid näevad» (ingl. «When They See Us»)

«Kui nad meid näevad» on Netflixist leitav lühiseriaal, mille autor on Ava DuVernay ning mis põhineb 1989. aastal Cental Parkis aset leidnud sörkjooksja juhtumil, mille käigus viiele tumedanahalisele mehele esitati valesüüdistus 28-aastase valge naise ründamises ja vägistamises. Mehed mõisteti valesüüdistuse alusel ka vangi. Tegemist on ühe parima dokumentaaldraamaga, mis räägib tumedanahaliste ja kriminaalõiguse süsteemi vahekorrast ning ühiskondlikult lokkava ebaõigluse ja rassisuhetega New Yorki linnas.

On väga keeruline vaadata, kuidas neile inimestele valesüüdistusi esitatakse, ent see ongi selle sarja olemus ja põhimõte. Täpselt samad probleemid on esil tänase päevani ning seetõttu peabki Central Parki viie süüdistatu juhtumist ning selle võimalikuks teinud mõtteviisist jätkuvalt rääkima.

2. «Kallid valged inimesed» (ingl. «Dear White People»)

Samanimelisel 2014. aastal ilmunud filmil baseeruv «Kallid valged inimesed» on vastuoluline satiirisari, mis maalib realistliku pildi sellest, mis tunne on musta üliõpilasena valdavalt valges ning rikkas ülikoolis toime tulla ning ellu jääda. Sari puudutab oma teravast huumorist nõretava pealispinna all mitmeid erinevaid eelarvamusi, muuhulgas näiteks rassismi ja seksismi.

Kuigi vaadata võib ka filmi ennast, siis on sari parem valik justnimelt oma episoodilise olemuse poolest. See annab kõigile sarja tumedanahalistele tegelastele (Sam, Lionel, Troy, Coco ja Reggie) terve episoodi, mille jooksul vaatajale maailma justnimelt temale omasest perspektiivist näidata ning lasta neil kogeda seda, kuidas isegi tumedanahaliste endi kogukondades võivad eelarvamused ning kogemused vägagi erinevalt välja mängida.

3. «Eimilleski meister» (ingl. «Master of None»)

Sari, mis murdis Lena Waithe'i ja Aziz Ansari võitudega Emmy auhindade nahavärvibarjääri. «Eimilleski meister» on sisevaate tänapäevaste immigrantide eludele. Ansari poolt mängidud tegelane Dev võib küll elada komöödiaseriaali maailmas, ent teda ümbritseb ometi külluslikult õppematerjali ning sotsiaalseid kommentaare, eriti immigratsiooni ja lõimumise teemadel.

Üks põhjus, miks «Eimilleski meister» on niivõrd oluline, on seetõttu, et see ei räägi vaid ühe kultuuri kogemustest. Ansari ise on esimese generatsiooni ameeriklane, kes sündis Indiast immigreerunud vanematele. Ent sarja tegelaste hulgas on ka tumedanahaline Waithe ning Taiwani päritoluga ameeriklane Kelvin Yu, seega on sarjas piisavalt eripalgelisi tegelasi, kes saavad probleemidest rääkida just oma mätta otsast lähtuvalt.

4. «Inimesed vs. O.J. Simpson: Ameerika krimilugu» (ingl. «The People vs O.J. Simpson: American Crime Story»)

Selle sarja tugevus seisneb selles, et tegevus keskendub juhtumit menetlenud advokaatidele ning nende eelarvamustele, ebakindlustele ning võidusoovile, mis juhtumit kohtus edasi lükkasid. Eriti oluline vaatamine seetõttu, et paljude mustanahaliste ameeriklaste mõrvajuhtumid kas on juba leidnud või leiavad peatselt oma tee kohtusse, seega on käesolev sari hea meeldetuletus sellest, kui palju kohtusüsteem ning selles tegutsevad advokaadid võivad kohtuotsuste tulemusi tegelikult mõjutada.

5. «Oranž on uus must» (ingl. «Orange Is The New Black»)

Tegemist on ka eestlaste seas väga suurt populaarsust nautinud Netflixi originaalsarjaga, mis räägib rassi ning vangistuses olemise vahelistest suhetest. «Oranž on uus must» võis küll alguses keskenduda ühe valge keskklassi naise vangi sattumisele ning sealses keskkonnas toime tulemisele, kuid juba üsna pea paisus kitsast fookusest välja niivõrd palju laiem sissevaade lokkavale vangistuskultuurile, kus kord süsteemi hammasrataste vahele sattunud inimestel pole mingit lootust vägivalla ja vangistuse tsüklist välja pääseda.

Lisaks tuleb mitme nurga alt juttu ka sellest, kuidas politseinikud Ameerikas spetsiifiliselt mittevalgeid kogukondi sihtmärgile võtab ning neid pahategudes süüdi lavastab. Tegemist on tänaseni ühe parima jutustusega sellest, kuidas on elu vanglasüsteemi sees, eriti siis, kui pole lootustki sealt kunagi välja pääseda.

6. «Marsha P. Johnsoni surm ja elu» (ingl. «The Death and Life of Marsha P. Johnson»)

Film räägib tumedanahalisest LGBTQ õiguste aktivistist ja Stonewalli rahutuste veteranist Marsha P. Johnsonist ning tema salapärasest surmast 1992. aastal. Fookuses on Marsha ning ka mitmete teiste transnaiste kadumised, tõenäoliselt mõrvad, mida politsei ei uuri. Marsha oli aktivistina üle ilma kuulus, ent ometi on tema juhtum enam kui 25 aastat hiljem ikka veel «külm» ja lahendamata, sellest lähtuvalt näitab film ka mustanahaliste ning seksuaalvähemuste suhtlust politseiga ning viimaste suhtumist selliseid inimgruppe puudutavatesse teemadesse laiemalt.

7. «Kolmeteistkümnes» (ingl. «13th»)

Film räägib USA vanglasüsteemist ning selles ajalooliselt valitsevast rassilisest ebaõiglusest. Režissöör Ava DuVernay kombineerib oma linateoses arhiivimaterjale ning aktivistide ja teadlaste tunnistusi, et selgitada maailma kõige suurema vangide populatsiooniga riigis Ameerikas aset leidva vangistuskultuuri rassist lähtuvaid tagamaid. Film on kandideerinud Oscarile ning võitnud parima dokumentaalfilmi Emmy ja paljusid teisi auhindu.

8. «Lase sel langeda: Los Angeles 1982-1992» (ingl. «Let It Fall: Los Angeles 1982-1992»)

Film räägib pealkirjas nimetatud kümnendi jooksul Los Angelese linna mustanahaliste kogukonna ning politsei vahel aset leidnud pingetest, mis päädisid 1992. aastal Rodney Kingi nimeliste tänavarahutustega. Mässulised meeleolud jõudsid haripunkti, kui neli politseinikku, kes Rodney Kingi nimelist meest LA tänavatel brutaalselt peksid, sellekohastes süüdistustes õigeks mõisteti ning ilma mingisuguse karistuseta oma tegudega pääsesid. Kasutatud on arhiivmaterjale ning intervjuusid rahutustest osa võtnud, nendega seotud olnud ning nendest eluga pääsenud inimestega.

Kasutatud allikad ja lisasoovitused: SIIN ja SIIN.