7 suurimat müüti masturbeerimise kohta

Eneserahuldamine ei mõju sulle mitte mingil moel kahjulikult! Foto: Shutterstock

Ilmselt oleme kõik ühes või teises kontekstis puutunud kokku masturbeerimise kohta käivate müütidega, kirjutab Well+Good. Olgu müüt «seda teevad ainult poisid» või «su peopesad muutuvad karvaseks», on aeg need ümber lükata!

Abiks seksuoloog ja günekoloog, lükkame siinkohal ümber seitse suurimat masturbeerimise kohta käivat müüti, sest eneserahuldamine on väga oluline osa oma seksuaaleluga rahul olemises ning linnalegendid sinna võrrandisse kuuluma ei peaks.

Müüt 1: masturbeerimine tekitab aknet

Akne tekkel on palju põhjuseid. Nende hulka võivad kuuluda toit, näo puhastamise tehnikad, stress, hormoonid jpm. Ilmselt pärineb see eneserahuldamise müüt justnimelt hormonaalsest aknest, ent siiski ei pea see seos vett. Günekoloog Lucky Sekhon ütleb, et kõik naised toodavad oma adrenaliininäärmetes ning munasarjades mingil määral meeshormoone, mille suur kogus võib tõesti viia hormonaalse akneni. 

«Masturbeerimine, seksuaalne erutus ning orgasmid ei tekita muutusi nende hormoonide tasemes, seega ei ole mingit seost sellega, kas inimesel tekivad punnid,» selgitab dr. Sekhon. «On võimalik, et seksuaalne erutus ning iha juhtuvad tekkima samal ajal kui kõrgendatud hormoonitasemed menstruatsioonitsüklis, mistõttu see valeväide ilmselt sündiski.»

Kohtuotsus: Ei!

Müüt 2: masturbeerimine tähendab, et partner ei rahulda sind piisavalt

Üks püsivamaid müüte eneserahuldamise kohta seisneb selles, et kui inimene tahab masturbeerida, siis ole ta huvitatud või ei saa piisavalt rahuldust oma kaaslaselt. «Masturbeerimine ning seks partneriga on vägagi erinevad asjad ning üks ei saa kunagi teist asendada,» selgitab seksuoloog Sadie Allison.

Et olla täiesti selge: soov ise ennast rahuldada ei tähenda, et sa ei naudi seksi oma partneriga - need on täiesti erinevad tegevused. «Seks sisaldab suhtlust ning inimlikku lähedust, masturbeerimine seisneb rohkem aga enda jaoks aja võtmises ning iseenda ja oma kehaga ühendusse asumises. Masturbeerimine võib aidata sul magama jääda, ärevust madalal hoida või isegi valu leevendada. Kõik need kasutegurid on olulised ning neil pole midagi seost inimläheduse asendamisega,» toob dr. Allison välja.

Kohtuotsus: Mõnikord võid tahta endaga üksi mängida ja see on täiesti okei!

Müüt 3: masturbeerimine tekitab tupeseent

«Tupeseen tekib siis, kui tupes on pärmseene üleküllus, see omakorda tekib aga siis, kui tupe bakteriaalne keskkond muutub,» selgitab dr. Sekhon. «Vagiinaalne keskkond koosneb tervislikest bakteritest, mis hoiavad tupe pH-taset ja üldist keskkonda normaalsena. Kõik, mis võib seda keskkonda muuta, näiteks antibiootikumid, tõstavad naise tõenäosust tupeseene saamiseks, sest need võivad mikroobset tasakaalu häirida.»

Seega ainuüksi masturbeerimine sulle tupeseent ei tekita. Siiski tuleb tähele panna, mida sa eneserahuldamise ajal kasutad, sest dr. Sekhoni sõnul võivad mõned libestid ja mänguasjad teoreetiliselt vaginaalse keskkonna keemilist koostist muuta või tuua endaga kaasa seda tegevaid baktereid, suurendades ühtlasi tupeseeneriski.

Kohtuotsus: Hoidu kookosõli libestina kasutamise eest ning su pH tasakaal peaks olema paigas ning sina tupeseenevaba.

Müüt 4: masturbeerimine tekitab püsivaid närvikahjustusi ja/või tundetuks muutumist

Kui kasutad tihti vibraatorit, siis võid märgata, et su tupp on vähem tundlik, tekitades ühtlasi hirmu, et oled midagi püsivalt metsa keeranud. Siiski pole muretsemiseks põhjust. «Masturbeerimine ei tekita püsivat kahju, ainult füüsilisi harjumusi,» ütleb dr. Allison. «See on veidi sarnane alkoholitolerantsiga: kui sa jood teatava regulaarsusega, siis võib sul kuluda päris mitu jooki, enne kui alkoholi efekte tundma hakkad, ent kui sa näiteks tükk aega ei joo, siis muutub su tolerants palju madalamaks ning võid ka ühest klaasikesest purju jääda.»

Inimseksuaalsuse proffessor Zhana Vrangalova ütleb, et «närvilõpmed genitaalide piirkonnas võivad kiire ning intensiivse vibreerimisega ära harjuda, peale mida aeglased ning vähem intensiivsed tundmused lihtsalt ei tee midagi». Lihtne lahendus siinkohal on oma rutiin murda. «Proovi uut vibraatorit, avasta mõni uus erogeenne tsoon, mängi oma kehaga kõiksugustel erinevatel viisidel, et naudingut kogeda,» soovitab dr. Allison. «Või tee lihtsalt täiesti vibraatorivaba paus, nädalaks või paariks, peale mida tundlikkus tagasi tuleb.»

Kohtuotsus: Sa võid olla ajutiselt vähem tundlik, ent ilma stimulatsioonita see taastub aja jooksul.

Müüt 5: masturbeerimine madaldab libiidot

Dr. Allisoni sõnul võib masturbeerimine libiidot hoopiski tõsta. «Mitte ainult seda, vaid enesega mängimine aitab sul oma keha kohta õppida, seega tunned end partneriga seksides järgmine kord palju mugavamalt ning oskad ka temalt paluda just neid tegevusi, mis sulle eriti suurt naudingut pakuvad,» selgitab naine.

Kohtuotsus: Enesega mängimine tuleb kasuks, mitte kahjuks.

Müüt 6: masturbeerimine tekitab viljatust

See on väga karm süüdistus, millel ei ole terakestki tõepõhja taga. Dr. Sekhon toob välja, et viljatusel on mitmeid potentsiaalseid põhjuseid, ent eneserahuldamine ei ole absoluutselt üks neist. «Masturbeerimine ei muuda munasarjades asuvaid hormoone ega tee suguorganitele kahju,» ütleb ta. «See ei mõjuta naise ovulatsiooni ega menstruaaltsükli regulaarsust. Seega ei ole sel ka mingit mõju viljakusele.»

Kohtuotsus: Absoluutselt mitte!

Müüt 7: kui sa tihti masturbeerid, siis sul «saavad orgasmid otsa»

Ei! Lihtsalt ei! Orgasmid ei tööta nii. Jah, teekond orgasmini võib mõnikord meenutada Sõrmuste Isanda eepilisi ja pikki saagasid, ent lihtsalt ei ole võimalik, et need sinu kehast otsa saavad. «Inimene on võimeline kogema lõpmatus koguses orgasme ning enesega mängimine ei mõju sellele mitte kuidagi negatiivselt,» selgitab dr. Allison. «Taaskord võib regulaarne eneserahuldamine libiidot hoopis tõsta ning sulle oma keha kohta rohkelt asju õpetada, mistõttu partneriga koos seksides võib orgasmi saavutamine hoopis lihtsam olla.»

Kohtuotsus: Hangi endale hea vibraator ja lõhu kasvõi orgasmide maailmarekord - sul on neid lõputult!