AJALUGU ⟩ Pruudikimp: kas haisupeleti, salasõnum või võlubukett?

Foto: Shutterstock

Pruudikimp pole just abiellumiseks hädavajalik, on see ometi asi, millest loobumisele ei mõtle ükski pruut. Miks on saanud aga sellest lillekimbust tänapäevaste tseremooniate iseenesestmõistetav osa?

Kõige varasemad pruudikimbud ei valminud üldse lilledest, vaid olid kokku pandud hoopis ravimtaimedest. Antiikroomlased olid esimesed, kes saatsid oma pruudid altari ette nõnda, et neil olid käes taimekimbud, mis sümboliseerisid truudust ja viljakust. On levinud kõlakad, justkui pidi kimp alguses varjama pruudi kehaaroome, kuid see müüt on siiski ümber lükatud.

Üks tavalisemaid taimi tolleaegsetes kimpudes oli till, sellega valmistatud roogasid pakuti ka vastuvõttudel, et aidata pruudil-peigmehel omavahelist sidet kinnistada. Bukettides kasutati ka küüslauku, kuna usuti, et see kaitseb värsket abielunaist kurjade vaimude ja halva õnne eest - justkui võluvitsana pidid lilled ja taimed noorpaari eluteel aitama.

Järgnevatel sajanditel hakkasid inimesed lisama bukettidesse ka õisi. 16. sajandi Inglismaal näiteks olid populaarsed saialilled, mis olid lõppematu truuduse ja armastuse sümboliteks – saialill on nimelt päikesele väga truu, õitsedes kiirtes ja sulgedes õielehed ööseks. Nagu ka tilli, peeti ka saialilli afrodisiaakumiks.

Viktoriaanlikul ajastul sai väga populaarseks lillede keel – inimesed panid hoolega kokku lillekimpe, mis pidid vastavalt valitud õitele kandma edasi salajast sõnumit. Olemas olid ka ametlikud lillede keele sõnastikud. Salakeel läks moest välja Esimese maailmasõja tulekuga, kuid pruudikimbud ometi jäid. Kombe kohaselt tellis kimbu peigmees ja pruut nägi seda alles pulmapäeval.

Pruudikimbu viskamise komme tuli aga sellest, et inimesed kippusid pruuti katsuma, kuna see pidi tooma õnne. Et tüütust näppimisest ja kleidilõhkumisest pääseda, hakati lennutama rahva hulka oma kimpu, mille õnnelik püüdja järgmisena abieluõnne nautida saavat.

Eesti traditsioonide kohaselt on pruut hoopis aga pärga kandnud ning õige abielunaine sai temast tanutamistseremoonia käigus, kui pärg peast võeti ja tanuga asendati. 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses tuli moodi pruudipärja mahamängimine – ringmängu käigus pani pruut oma pärja pähe neiule, kes tema arvates järgmiseks abielluma peaks.

LILLEDE TÄHENDUSI

• Roos. Vaieldamatult asub roos troonil kui «lillede kuningas» - nõnda on roosi kutsutud juba antiigist alates. Üle kogu maa on seda lille väga palju ostetud. Kes seda lille kingib, saadab väga ühese signaali: punane roos tähendab kõikidest lõikelilledest enim kirge ja armastust. Roosad toonid on vähem pealetükkivad, need näitavad õrnu tundeid.

• Nelk. Kes soovib teisele oma vastumeelsust välja näidata, võib vihjata seda kollaste nelkidega. 18. ja 19. sajandil oli lillekeeles kollaste nelkide sõnumiks «ma vihkan sind».

  Nelgi puhul on aga värvil oluline roll, sest punane nelk tähendab hoopis «ma armastan sind kuumalt ja kogu südamest» ja seetõttu olid need arvatavasti ka töölisliikumise sümboliks. Valge nelk näitab, et kõik on võimalik ja kinkija on endiselt saadaval.

• Päevalill. On sul viimasel ajal olnud palju nõudmisi ja ekstravagantseid soove? Millal keegi sulle viimati päevalille kinkis? Selle lille traditsiooniline tähendus on «sa oled liiga nõudlik».

  Aga ära põe, see lill tähendab ka rõõmu ja soojust. Juba 4500 aastat on päevalilli kasvatatud Mississippi ja Mehhiko piirkonnas. 17. sajandist alates on päevalilleseemneid kasutatud Euroopas pagaritoodetes.

• Tulp. Roosi kõrval on tulp lõikelilledest populaarsuselt teisel kohal, kuid peamiselt kultiveeritakse tulpe Hollandis.

  Tulpide tähenduseks võib olla maniakaalsus: mida tumedam värv, seda vägivaldsemad on tunded. Must tulp tähistab leegitsevat kirge ja punane – lakkamatut armastust. Valge tulp vihjab, et lille vastuvõtja ei ole mingiteks erilisteks tunneteks võimeline.

• Nartsiss. Juba lille nimi vihjab, et selle kinkimine ei ole tingimata kompliment. Nartsissid tähendavad edevust ja isekust ning nende kinkimine on vihjeks, et lillesaaja tuleks maa peale tagasi.

  Teiselt poolt viitavad need ka kevade tärkamisele ja viljakusele. Hiinas on need hoopis õnne sümboliks. Nartsissi sibul näeb köögisibulaga äravahetamiseni sarnane välja, kuid on väga mürgine.

• Ratsuritäht. Kes tunneb, et tahab öelda «ma olen sust sisse võetud», peaks haarama ratsuritähe järele. Väga suuri emotsioone aga need lopsakad õied ei sümboliseeri.

• Gerbera. Gerbera armastab päikesepaistet ja sarnaselt vihjab nende sõnum - «sa teed kõik kaunimaks». Kontrastiks punastele roosidele võib gerberaid kinkida näiteks abivalmis naabritele ja lahkuvale kolleegile. Gerberaid on väga paljudes erinevates toonides, valgetest kollaste ja oranžidest punasteni.

• Sirel. Kes kingib sirelioksa, ei pruugi rääkida üheselt mõistetavat keelt. Ühelt poolt tähendavad need intensiivselt lõhnavad õied kevadet, kuid ka uue armastuse sündi. Lillesaaja võib küsida endalt: «Kas sa oled mulle truu?»

• Krüsanteem. Krüsanteemid hüüavad saajale «mu süda on vaba!». Need viitavad pikale elule ja rõõmsameelsusele rasketes tingimustes. Tänapäeval on sel lillel üle neljakümne eri sordi ja värvivalik on väga lai.

• Liilia. Liiliat hinnatakse paljudes kultuurides. Pole ka ime: see lill on sale, majesteetlik ja veetlevalt ilus. Valge liilia tähendab kristlikus kultuuris eelkõige neitsilikkust ja süütust.

  See on Prantsuse monarhia tunnusmärk ja on alati olnud ka surma sümboliks. Seevastu kehtib roostepunase tiigerliilia kohta kirg ja iha. Kollased liiliad vihjavad valelikkusele ja kadedusele, oranžid liiliad viitavad aga ükskõiksusele.

• Kummel. Nagu kuuma teena hallil talvepäeval, toob kummel tröösti. Juba sajandeid on seda kasutatud ravimtaimena. Kingina tuleks seda aga ettevaatlikult nautida: mõne jaoks väljendab see viha partneri armukadeduse pärast.

• Karikakar. Ta armastab mind, ta ei armasta mind, ta armastab mind… Nii vastab karikakar armuküsimustele nagu oraakel. Valged õied ja kollane südamik: karikakar on ilmselt kõige tuntum kunst.

  Neid on aga ka kollaseid ja roosasid. Karikakrad viitavad naturaalsusele ja puhtusele ning neid võib alati kinkida. Lihtsad lilled sobivad eriti teraviljade, moonide ja teiste põllulilledega ühte kimpu.

Kasutatud allikad: Mental Floss, Snopes, Reader’s Digest