:format(webp)/nginx/o/2020/06/01/13130520t1hb116.jpg)
Tänases, ühtlasi selle hooaja viimases, «Kuuuurija» saates räägiti Nõmme kaunist raudteeäärsest kinnistust, mille üle on juba pikemat aega vaidlus käinud. Tegu on omandireformi käigus Harry Kuusikule tagastatud maaga, mis eraldati suuremast kinnistust, kuna maja ei olnud algsel kujul säilinud.
Antud teema sai 2017. aastal ka «Pealtnägija» saates tähelepanu, aga lahendust pole tänaseni leitud. Notar, kes Hannese isa tehinguid tõestas, sai selle teo eest trahvi.
Mis juhtus Hannese perega ja miks notar süüdi jäi?
Harry Kuusik päris Nõmmel (aadressil Raudtee 64a) asuva kinnistu oma vanavanematelt. Ta käis aastakümneid selle kinnistu pärast kohtus. Kuusik vaidles selle üle, et talle tagastati kinnistu ainult osaliselt. Põhjuseks oli see, et Nõukogude ajal oli maja suures mahus ümber ehitatud.
/nginx/o/2020/06/01/13130529t1h9226.jpg)
Selle kinnistu teise poole omanik Jüri Kappet, kellega Harry Kuusik aastaid kohtus käis, on täna sisuliselt enda kätte saanud ka Kuusiku kinnistu osa. Täpsemalt on selle enda kätte saanud Jüri Kappeti poja Ivo Kappeti ettevõte. Just selle sama aastakümneid kestva kohtuvaidluse tõttu otsustaski Harry küsida enda ammuse sõbra poja käest laenu. Suur osa tema säästudest ja sissetulekutest oli kulunud kohtuvaidlusele ja Harryl olid tekkinud võlad ning suured probleemid.
Harry hea tuttava poeg otsustas raha (30 000 eurot) laenata üsna ebaharilikel tingimustel. Nimelt nõudis ta, et Harry Kuusik vormistaks Nõmme kinnistu tema firma nimele. Kuusik sai sellest lepingust aru nii, et kui ta 6 kuu jooksul raha tagasi maksab, on tal õigus enda kinnistu tagasi saada. Lepingus oli sees klausel, et laenuandja ei tohi kinnistut kuue kuu jooksul maha müüa, ega koormata ühegi hüpoteegiga. Pealtnäha tundus Kuusikule kõik turvaline. Kinnistu oli hindamisakti põhjal väärt 330 000 eurot ja detailplaneeringu olemasolul 660 000 eurot. «See kinnistu oli potentsiaalne arenduskrunt,» ütleb Kuusiku poeg Hannes Praks.
:format(webp)/nginx/o/2020/06/01/13129704t1hcfed.jpg)
Notar Robert Kimmel lasi enda poolt koostatud lepingu alusel kinnistu siiski edasi müüa ja selle ka hüpoteegiga koormata. Hannese isa ei saanud ka parima tahtmise juures, siis kui ta kogu laenu tagasi maksis, seda kinnistut kunagi tagasi. «Lepingu sõlmimine ei toimunud üldse notari ruumides, see toimus minu teada valvelaua juures. Pandi kiiresti allkirjad alla,» viitab Hannes laenu andmise lepingule. Lepingus aga puudus märge selle kohta, et kinnistut ei tohi kuue kuu jooksul edasi müüa. Lepingus oli sees lause: «Ostja kohustub kuni tagasiostuõiguse teostamise tähtpäevani lepingu eset mitte võõrandama kolmandatele isikutele.» ja Harry Kuusik ei osanud midagi halba kahtlustada ning talle ei selgitatud asju juurde.
Tuli välja, et sellel lausel pole mitte mingisugust kaalu, kui puudub konkreetne keelu märge. Täna on notar selle vea eest, et ta seda keelumärki lepingusse ei kirjutanud, saanud trahvi 6400 eurot.
Saatejuht Katrin Lusti jaoks on kõige tähelepanuväärsem see, et kuigi notar Robert Kimmel on saanud tehingu sooritamise eest karistuse, ei ole suudetud seda tehingut tänase päevani tühistada. Samuti ei ole Harry Kuusik saanud mitte mingisugust kahjuhüvitist. Laenuandja müüs tegelikult Harry Kuusiku kinnistu vanahärra teadmata kohe edasi. Kinnistu uueks omanikuks sai Margus Sahk, kes ostis selle krundi 20 000 euro eest.
Harry Kuusik ise kaamera ette tulema ei soostunud, sest kogu see teema on teda väga väsitanud ja laastanud. Harry poeg Hannes ütleb, et kogu see teema on algusest peale mäda olnud. Alates sellest, kui ta isale anti notaris tema huve kahjustav leping, seejärel müüdi kinnistu kohe edasi ja seda kõigest 20 000 euro eest. «Eks nad kindlasti olid teadlikud kinnistu tegelikust väärtusest teadlikud ja et sellel on potentsiaalne arendusvõimalus seda väärtust tõsta,» ütleb Hannes.
Kes on Margus Sahk, kes sai selle kinnistu vaid 20 000 euro eest?
Margus Sahk töötas tehingu sõlmimise ajal kaitseinvesteeringute keskuses ning tegeles samal ajal kaitseministeeriumile kuuluva kinnisvaraga. Margus Sahk rääkis 2017. aastal Katrin Lustile, et hoopis tema ise on selles loos ohver. Kannataja on ta enda sõnul just seetõttu, et Harry Kuusik ja tema lapsed maalisid temast Eesti ühes vaadatumas saates päti, mille järel kaotas mees oma töö. 2017. aasta «Pealtnägijas» räägiti Sahast, kui kinnistu väljapetjast.
Sahk Kuusikuga kokku ei puutunud ja tema kohta hinnanguid anda ei osanud. Väidetavalt pakuti talle hea hinnaga kinnistut ja tema ostis selle ära. Ostmise hetkeks oli kinnistu juba koormatud 300 000 euro suuruse hüpoteegiga. Ehk Kuusiku sõbra poeg oli kokkulepet rikkudes krundi juba pantinud ja hetkel, kui Sahk tehingusse meelitati, ei olnud kinnistu enam midagi suurt väärt.
Kui Margus Sahal tekkisid selle tehingu pärast töö juures probleemid, siis asus tema ettevõtte juhatuse liikmeks huvitaval kombel seesama mees, kes oli Harry Kuusikule laenu andnud ettevõtte juhatuse liige. Ehk laenuandja oli kuidagimoodi sattunud selle tehingu sisse. Margus Sahk oli tehingusse nii väikese summaga sisse läinud seetõttu, et sellel kinnistul oli pooleliolev kohtuvaidlus, sinna tuli panna palju aega ja energiat, et sealt üldse midagi kasulikku välja arendada. Kõige tipuks ütles ta, et väljus sellest tehingust üsna kiiresti, aga kahjuks oli siis juba liiga hilja, sest Sahk oli kaotanud väärika töö usalduse kaotuse tõttu riigi teenistuses.
Täna on Harry Kuusik ja ta poeg Hannes Praks Nõmme kinnistu pärast taas kohtus ja soovivad notar Robert Kimmelilt ja Harry sõbra poja ettevõttelt neile tekitatud kahju hüvitamist.
Katrin Lust seadis sammud Notarite Kotta, et uurida, kuidas on võimalik, et Robert Kimmel lasi Harry Kuusikut ilmselgelt kahjustava tehingu läbi. «Notaril läks valesti see, et ta jättis täitmata selgitamise kohustused. Ta ei selgitanud müüjale, kellel oli tagasiostu õigus, ta ei selgitanud võimalust kanda kinnistusraamatusse eelmärge, mis tagaks müüja võimlust oma tagasiostu õigus ka maksma panna,» ütleb Notarite Koja esinaine Merle Saar-Johanson. Eelmärge kinnistusraamatus oleks Harry Kuusikule taganud selle, et kui laen on tagasi makstud, oleks pidanud uus omanik krundi talle tagastama.
«Notar ei olnud kindel, et sellises olukorras saab eelmärget kinnistusraamatusse kanda, kuna tegemist ei olnud juba tekkinud kohustusega kinnistu tagasi andda, vaid see oli tingimusega seotud kohustus,» selgitab esinaine Kimmeli tehtud vea tagamaid. Notari Koja esinaise sõnul väitis notar Robert Kimmel, et ta ei teadnud, et tegu oli laenutehinguga ja pidas seda hoopis kinnistu ostu-müügi lepinguks.
Kuidas sai juhtuda nii, et ka järgmised notarid tegid kinnistuga müügiga seotud tehinguid edasi?
«Notaril ei ole õigust tehing ära jätta, kui keegi on lepingut rikkunud. Kui keegi on seadust rikkunud (vastuolus seadusega), siis tuleb see leping ära jätta,» kommenteerib Notarite Koja esinaine. Summa, mis Robet Kimmelile karistuseks määrati, on kõigi aegade suurim, mida on pidanud üks notar oma vea tõttu välja käima.
Jüri Kappet ise kinnitab, et tema pole selle kinnistuga mingeid skeeme pununud. Kappet on sellel kinnistul tegutsenud juba alates 1982. aastast. Just tema eestvedamisel taastati Nõukogude ajal see maja ja Kuusik sai seetõttu oma suguvõsale kuulunud majast tagasi vaid mõttelise osa. «Minu ja mu firma poolt on kõik ausalt aetud,» ütleb Kappet, kelle poja firmale kuulub Harry Kuusiku osa.
/nginx/o/2020/06/01/13130532t1hf390.jpg)
Vaata saadet VeebiTVs:
/nginx/o/2020/11/11/13469973t1hc771.jpg)