Tallinnas on abielubuum, tartlased lükkavad paari heitmist edasi

Abielluv paar, pilt on illustreeriv. Foto: Olivia Bauso on Unsplash

Palju on olnud juttu sellest, et ninapidi koos karantiinis veedetud aeg mõjutab paaride omavahelisi suhted, tihti halvemuse poole. Ent kas olukord perekonnaseisuametites pärast eriolukorra lõppu ütleb sama?

Pandeemia ajal pidid nii mitmedki paarid ootamatult palju aega koos veetma, sest nii kool kui kontor kolisid koju ning väljaski võis käia vaid jaopärast.

Oodatavalt paneb selline segane, ärev ning niigi stressirohke olukord põntsu ka inimeste omavahelisele paarisuhtele ning kuigi internet on olnud viimaste kuude jooksul täis kõikvõimalikke artikleid ning nõuandeid, kuidas teineteist mitte hulluks ajada, on ilmselt loogiline, et karantiini lõppemisega kaasneb nii mõnegi suhte purunemine või isegi lahutus. Näiteks Hiinas, Wuhani linnas, kust kogu pandeemia alguse sai, on peale riigi poolt kehtestatud kohustusliku 70 päeva kestnud karantiini lõppu lahutuste arv suisa kahekordistunud.

Tallinnas on abielude registreerimise buum

Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask ütleb, et tema hinnangul kirjutatakse lahutusavaldusi üsna jõudsalt ning ilmselt on karantiin andnud viimase tõuke niigi rabedate suhete purunemisele. Hetkel kaaluvad abieluavaldused lahutuste omad siiski üle, kuigi Kask usub, et lahutused alles võtavad hoogu ning nende arvu kohta on mõistlikum hinnanguid anda umbes kuu pärast.

Abieluavaldusi antakse praegu sisse aga vägagi intensiivselt. Kask toob välja, et hoolimata eriolukorrast registreeriti perioodil 12.03-15.05 tervelt 217 abielu, mis on pisut vähem, kui tavalisel ajal, ent mitte drastiline langus. Avaldusi esitati eriolukorra ajal 188.

«Kevad on tavapäraselt ikka kõrgendatud hooaeg olnud, aga piiride kinnipanek mõjutas meie tööd kindlasti. Eriolukord andis eelise ning võimaluse abielude registreerimiseks justnimelt kohalikele,» ütleb Kask. Perekonnaseisuametis järgitakse rangelt valitsuse nõudeid: 2+2 ning korraga maksimaalselt kümme inimest kuni mai lõpuni. Sellest lähtuvalt saavad korraga viis paari fuajees avaldust kirjutada, kui nad pole seda varem kodus ära täitnud.

«Esimesed kolm päeva pärast eriolukorra lõppu, 18.-20. mai on olnud küll väga töökad, enamasti on kõik lauad täis ning avaldusi esitatakse palju,» ütleb Kask, tuues välja abieluavalduste esitamise buumi. «Kuigi ametnikud inimestega sellisel moel ei räägi ega küsi «Miks te seda teete?», võib siiski oletada, et kodusolemine on avaldanud sellist mõju, et paarid soovivad omavahelistes suhetes luua teatava garantii. Lisaks on eriolukord toonud suhtes välja sobivusselguse ning seetõttu antakse ka avalduse sisse. Teine põhjus on ilmselt see, et juulis ning augustis saab hakata taas pulmi pidama, külaliste arv on senilubatust suurem.»

Praegu on lubatud kuni kümne külalisega pulmad, aga Kask toob välja, et Tallinna Perekonnaseisuameti saal on suur ning sellise arvu juures saab seal rahulikult 2+2 reeglit järgida.

Tartus lükatakse pulmi edasi

Tartu linnavalitsuse rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistuse perekonnaseisutoimingute juht Siiri Sinijärv ütleb, et ka nemad olid eriolukorra ajal lahti, kuigi piiratud vastuvõtuaegadega.

Tema sõnul on neil kõik tavapärane, piiratud on vaid saali lubatud külaliste arv ning kuigi nad statistikat ei tee, siis tema arvates on ka abielluda soovijate arv jäänud suhteliselt samale tasemele, ega ole eriolukorrast mõjutatud. Ainus erinevus, mille ta oskab välja tuua, on see, et paljud paarid lükkavad pulmitamise aegu edasi, valdavalt suve teise poolde. Samuti on naise sõnul neid, kes kokku lepitud aja tühistavad, tuues välja, et proovivad järgmisel aastal uuesti.

Lahutusavalduste hulk on Sinijärve sõnul küll tõusnud, ent pigem selle arvelt, et märtsis-aprillis käisid inimesed vähem väljas ega tulnud seda toimingut tegema. Karantiinijärgse lahutusavalduste suurenemise koha pealt saab tema sõnul järeldusi teha alles mõne kuu pärast.