Näitleja Andres Tabun

«Iga paus on millekski vajalik. Alates aastast 1976, mil Ugala teatris näitlejana alustasin, on mu elus neid teatritööpause ette tulnud rohkem kui üks. Aga iga pausi lõppedes olen lavale tagasi tulnud veelgi suurema innu, lootuse ning armastusega teatri vastu. Praeguse pausi saaks kokku võtta lausega Gorki näidendist «Põhjas»: «Olen lihtsalt koormaks loodusele». Selle teadmise võtangi lõppevast eriolukorrast endaga kaasa – tuleb rohkem teadvustada, et inimese tegevus on paljuski looduse arvelt.

Edaspidi tuleb meil kõigil olla hoolikam. Mõelda vaid, elu maailmas seiskus väidetavalt ühe nahkhiire pärast! Räägitakse liblikaefektist ning kuidas ühest tiivalöögist võib kasvada tsunami. Nüüd nägime-tunnetasime omal nahal, mida võib endaga kaasa tuua nahkhiireefekt. Tsunami asemel möllas maailmas pandeemia. Proovime edaspidi elada nii, et võimalikult vähe rikkuda tasakaalu maailmas ja olla vähem koormaks maamunale. Hoiame rohkem üksteist ning märkame ja hoolitseme nende eest, kes ise seda ei suuda. Jätkem hirmud seljataha ja mingem julgelt homsele vastu. Vastu päevale, kus enam pole eriolukorda. Olgem terved ja teotahtelised. Näeme elus ja teatris – taas õige pea!»