Teatri raamatupidaja Aili Soa otsustas liikumispiirangute ajal soovitusi mitte jagada ning piirdus väga mõnusa mõtisklusega. Avaldame mõtiskluse muutmata kujul.
Raamatupidaja Aili Soa
«Soovitusi, mida liikumispiirangute ajal teha, ma ei jagaks, sest iga inimene teab ise, mis tema jaoks oluline. Aga panin kirja oma mõtted, mida viimased nädalad on tekitanud, ja tegevused nendes erilistes oludes.
Kuna meie peres kasvab kolm last, kellest kaks käivad koolis ja üks sai äsja 2-aastaseks, siis meil kindlasti ei ole igav ja tegevust jagub. Hommikul vaatame üle, mis õpetajad on õppida jätnud ja vastavalt sellele organiseerime ka oma ülejäänud päeva. Juba eelmisel aastal alustasime projekti «Kasvatame endale ise toitu». Tavapärase puhkusereisi asemel otsustasime soetada pisikese suvila, kus saame lastega koos kõike kasvatada ja läbi kogeda kogu protsessi. Eks vanaema juures ka näeb, kuidas kõik kasvab, kuid ise teha on ikka parem, ma usun. Seega on meie aknalauad hetkel täitunud erinevate taimedega ning osad on leidnud ka tee kasvuhoonesse. Silmailu pakuvad erinevad lilled, mis juba õitsevad.
Kindlasti tuleb kasutada võimalust liikuda looduses. Argises rutiinis seda kahjuks nõnda palju ja igapäevaselt teha pole võimalik. Seega naudin iga hetke, kui saan lastega metsas käia. Mis siis, et enamik ajast ikka see sama rada, aga kui käia silmad ja kõrvad lahti, siis jagub avastamist igaks päevaks. Samuti on tore ka lihtsalt olla ja aeg maha võtta, aeg iseendale. Olla tänulik suurepärase pere eest ja inimeste eest, kes on meie eludes! Olge terved!»