Ameeriklasest põllumees Kurt Kaser on üks õnnelik mees, kellel õnnestus hoolimata teraviljamasinas purustatud jalast siiski ellu jääda. Jalaga masinasse kinni jäänud mehel oli vaid kaks valikut: surra või haarata nuga ja teha midagi mõistusevastast.
Kolmandat põlvkonda põllumees Kurt Kaseri jaoks oli täiesti tavaline hommik. Tollal 63-aastane, väike ja kõhnavõitu mees ärkas kella 5.30 paiku oma armastatud naise Lori kõrvalt. Mees süütas sigareti, tõmbas pika säärega kummikud jalga ja suundus õue argipäeva toimetusi tegema.
Mehel on üle 600 hektari suurune maisi- ja sojaoapõld ning väike kaubaveoäri. Kurtil oli alati tegemist rohkem kui küll ning mees teadis, et kiirustada ei tohi, sest see ei too kunagi midagi head. Nimelt kui Kurt oli veel alles laps, hüppas ta kiirustades traktorist maha, aga maandus õnnetul kombel maisikombaini otsa. Ehkki ta ei murdnud luid, said hambad ja pahkluud sedavõrd kannatada, et ta pidi järgmised kolm kuud haiglavoodis veetma. Talle siirati suures koguses nahka. «Kõigil on alati kiire ja inimesed lihtsalt ei mõtle,» ütleb Kurt ja meenutab, et tal läks tol korral niigi hästi.