MarieVic elab igapäevaselt New Yorgis, kuid koroona pandeemia alguses otsustas ta naaseda oma kodulinna Pariisi. Tagasi jõudes leidis ta ühtäkki end kahetoalisest korterist koos oma suure kuhja erinevate disainerrõivastega. Kuna naine tundis end vähese ruumi ja isolatsiooni tõttu üsna rusuvalt, otsustas ta seda olukorda stiilselt ära kasutada. Nimelt sorteeris Marie kodus oma rõivaid ning otsustas, et praegu on õige aeg teha kummardus nende imeliste teoste loojatele. Kuna elavad emaga mõlemad Montaigne'i avenüü läheduses, tekkis tal mõte kaasata oma projekti ka ema Geneviéve.
«Kui ma Pariisi saabusin, pidin kõige pealt kaks nädalat karantiinis viibima. Tundsin end tõsiselt halvasti,» meenutab MarieVic. «Mul ei olnud võimalik külastada oma perekonda ega sõpru ning paljud mu pooleliolevad tööd jäid määramatuks ajaks pausile. Ühel hetkel otsustasin oma garderoobis veidi ringi vaadata ning hakkasin mõttes erinevaid kombinatsioone leiutama, kasutades ära kõiki disainerrõivaid, mis mu kapis leidus. Võin öelda, et armusin uuesti kõikidesse oma riietesse.»
Pärast eneseisolatsiooni lõppu, otsustas ta oma karantiini ajal tekkinud ideealgega edasi liikuda. «Ma ei suutnud seda tühja linna enam vaadata,» kirjeldab ta kurbust oma hinges. «Tühi Pariis oli ühelt poolt väga kaunis vaatepilt, teisalt vaimsel tasandil mõjus see mulle kohutavalt. Tundus, et Pariisist oli korraga saanud poe vaateaken, aga vahe seisnes selles, et kõik uksed olid lukustatud. Elan Montaigne'i avenüül, kus asuvad veel kaks mulle väga olulist kohta - minu ateljeed ja ema korterit. Me ei ela üksteisest kaugel ja soovisin temaga väga kohtuda. Seega mõtlesin välja võimaluse, milles on seotud nii lähedaste nägemine, värskes õhus viibimine, moodsate rõivaste kandmine ja austusavaldus nende loojate suhtes.»