Eksperdid selgitavad: tõeline põhjus, miks sind kummitab luupainaja

Foto: Shutterstock

Kui sa oled elus vähemalt korra luupainajat kogenud, siis ilmselt selle sõna mainimine tekitab sulle hirmujudinad.

Unehalvatus ehk uneparalüüs, rahvakeeli luupainaja, tähendab, et sa tunned end olevat ärkvel, kuid ei suuda liigutada, rääkida või isegi oma silmi avada. See võib juhtuda keset ööd, aga ka uinumisel või ärkamisel. Sa võid ka tunda, justkui miski või keegi istuks su rinnal, surudes sind voodisse. Need tunded võivad kesta mõned sekundid, aga venida ka mitmete minutite pikkuseks. Need on enamiku jaoks hirmutavad ja õõvastavad kogemused.

Uneparalüüsi episood võib olla eriti traumeeriv, kui sellega kaasnevad hallutsinatsioonid. Põhjus on selles, et halvatushoo ajal on piir unenäomaailma ja nö pärismaailma vahel hägune. Sa oled teadvusel, kuid on võimalik, et näed asju, mida pole olemas. Ja kuigi need hallutsinatsioonid pole tõesed, võivad need paratamatult sellena tunduda.

WebMD märgib, et enamike uneuurijate hinnangul on uneparalüüs märgiks, et su keha ei oska sujuvalt nelja unefaasi vahel opereerida. Unefaasid koosnevad REM-unest ja mitte-REM unest. Normaalses olukorras su keha lõõgastub samal hetkel, kui vajud unedemaale ning sa pole teadlik teadvuse seisu muutumisest. Seejuures on magades keha liikumine piiratud – peamiselt su enda kaitseks, et sa unenägusid päriselus «näitlema» ei hakkaks. Kui su teadvuseolek on muutunud, ei ole sa aga teadlik, et su keha saab vähem liikuda.

Kui sel hetkel tekib halvatushoog, siis võib su keha paar sammu mõistusest ees olla. Seega: sa oled ärkvel, kuid ei suuda oma keha liigutada.

Luupainajat võib kogeda ka ärgates. Tunnetus on üsna sarnane – on võimalik, et sa tuled nö teadvusele enne, kui su unetsükkel on lõpule jõudnud ja kuna keha on nö veel unedemaal, siis ei saagi sa liigutada.

Uneparalüüsiga on seotud mitu soodustavat tegurit, sh narkolepsia, häiritud unemustrid, mille põhjustab öötöö või pikk lennureis, perekonnaajalugu või isegi seljal magamine. Kuigi unehalvatus võib tunduda väga hirmutav, siis üldiselt selle pärast ei peaks muretsema. Kuid alati võid oma murega ka arsti poole pöörduda, soovitab Medical News Today.