Nõuanded, kuidas lapse viimased distantsõppenädalad edukalt vastu pidada

Foto: Shutterstock

Koroonaviirusest tingitud eriolukord on kestnud juba mõnda aega ja kuigi hiljuti pidasid lapsed koolivaheaega, tuleb koduõppel edukalt mööda saata ka selle kooliaasta viimane õppetsükkel. Digiõppeprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte jagab nõuandeid, kuidas korraldada kodust õpet nii, et kõik osalised saaksid oma asjadele keskenduda.

Ahvatlusi aina ilusamaks muutuvate ilmade ja sellest tekkiva rahutuse näol on iga päevaga rohkem ning seetõttu võib kodukontoris ka oma tööd tegevatel lastevanematel olla päris keeruline kogu majapidamist edukalt hallata. Ilmselt on üks raskemaid asju lastele selgitada, et e-õppesse tuleb suhtuda sama vastutustundlikult kui koolis kohapeal käimisesse. Kui kodus on mitu last, siis võimalusel tuleks kõigile leida oma tuba, ruum või eraldatud toanurk, kus kõik saavad oma tunnis olla ja individuaalsetele ülesannetele keskenduda.

«Keskkond on õppimisel lastele üks tähtsamaid tegureid, mis tagab hea tulemuse. Lisaks võiks õppimisnurk olla erinev kohtadest, kus laps tavapäraselt telerit vaatab või videomänge mängib,» selgitas Tamelyte. «See aitab laste mõtteid viia eemale erinevatest ahvatlustest, mis muidu kogu aeg kutsuvalt silma paistavad.»

Kui lastel on kalduvus nutisõltuvuseks, siis tuleks õppele mõeldud ajaks nende telefonide kasutamist piirata, just samamoodi, nagu koolitunnis.

Kehtesta igapäevane rutiin

Tihti on eriolukorras olevatel lastel iseseisvalt väga raske aru saada, kus ja millal algab või lõpeb tema vastutus koolitükkide eest. Et võimalikult hästi simuleerida tavapärast koolis käimise rütmi, võib kodus sisse seada argipäevadele sarnase rütmi – hommikusöök koos perega, nagu alati, pesu ja kooli minemine. Kui tunnid algavad näiteks kell üheksa, siis selleks ajaks on muud kodused toimetused tehtud ning laps saab keskenduda koolitööle ja vanem oma tööle.

«Lapsed näitavad õppimises paremaid tulemusi, kui nad järgivad tavapärasele võimalikult sarnast rutiini. Kui e-õpe algab näiteks tund aega hiljem kui füüsilises koolis, siis loomulikult tuleb päevakava selle järgi kohandada, aga edasised tegevused võiksid toimuda samuti nagu enne koroonaviiruse aegset rutiini,» ütles Tamelyte.

Koolirutiini hulka kuuluvad kindlasti ka vahetunnid ehk pausid. Selleks luba lastel igas tunnis teha õppimisse paus, kus nad saavad videosilla abil näiteks koolikaaslastega suhelda, võtta külmkapist snäkki ning lõunavahetunnil lõunat süüa. Võimalusel võiks ka vanem pausidest osa võtta, sest pisike puhkepaus mõjub ka täiskasvanud ajule virgutavalt. Küll aga tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ning pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde. Pauside ajal tuleks julgustada lapsi ka õues käima.

Too õpe arvutist välja

E-õppides, puhates ja mängides on väga kerge teha kõiki tegevusi süle- või tahvelarvutis. See aga ruineerib kiiresti ning lõpuks ei paku üht ekraani vaadates rahuldust ei õppeprotsess ega meelelahutus. Seetõttu on eriti just väiksemate laste puhul oluline lisada õppeprotsessi füüsilisi tegevusi, mis ei ole seotud arvutiga. Nutikaks lahenduseks on kas või osa õppeülesannete väljaprintimine ja lahendamine paberil.

«Eesti õpetajad pakuvad eKooli kaudu õnneks võimalusi, kuidas ennast arendada ka arvutiväliselt. Kindlasti tasub heade ideede ammutamiseks suhelda nii õpetajate kui ka laste klassikaaslaste vanematega, kuidas neil koduõpe sujub ja mida teha, et tunnid veelgi huvitavamaks saaks muuta,» ütles lisab ta.

Ära lase lastel e-õpet puhkusena võtta

Kodust interneti kaudu õppetükke tehes võib kergelt tekkida mulje, et tegu on mõnusa puhkusega, kus õpetajad on kaugel, kontroll lõdvem ning hoopis mõnusam on video vahendusel sõpradega aega veeta. Kui kodune rutiin on paigas, siis aitab see kindlasti kõrvalekaldeid vältida, ent lastega on oluline rääkida ja selgitada, miks õppimine on ükskõik mil viisil oluline. Kontrolltööd, eksamid ja testid jäävad endiselt alles ning kui praegu jääb teadmistesse mitmekuine lünk, siis on hiljem juba raske tühimikku täita.

«Vanemate laste puhul võib proovida koos nendega individuaalne päevakava kokku panna. Kui laps ütleb, et hommikuti tal pea matemaatikat ei võta, siis võib ta tegeleda hommikuti muude õppeainetega ning tulla matemaatika juurde tagasi näiteks lõunal. Oluline on see, et päeva jooksul saaks kõik ülesanded tehtud,» sõnas Tamelyte.