Sisuturundus
Miks mu väike laps õhtuti magama ei taha minna?
Mida teha, kui teie väikelaps peab uneaega vaenlaseks ning uinuda ei taha ja rahulikud õhtused magamamineku toimingud lõpevad alati nutuga ning lapsevanema krussis närvidega? Selle mure lahendamiseks tuleb mõista probleemi, kuid sageli on probleemi tuvastamine üpris keeruline. Pampers toob välja mõned sagedamini esinevad süüdlased, mis röövivad väikelapse und.
Väikelaps vajab ööpäevas und 11-14 tundi, kuid üsna harvadel juhtudel suudab laps need tunnid vahepeal ärkamata järjest magada. Täiuslik ööuni on aeg ajalt kauge unistus täiskasvanulegi, seega ei tasu loota, et lapsed igal õhtul samal ajal samade toimingute saatel magama jäävad - mõnikord lihtsalt pole und. Probleemiks muutub olukord juhul, kui laps hakkab pelgama igaõhtuseid magamaminekuid.
Põhjused, miks laps ei taha/ei saa uinuda ning ei suuda magada rahulikult
Laps on liiga väsinud või pole ta piisavalt väsinud. Et sellist olukorda vältida, tuleks paika panna päevakava, kus on paigas nii päevauni kui õhtuse uneaja algus. Loomulikult ei pea kodus olema sõjaväeline range kord, kuid teatud rutiin on hea une alustala.
Hammaste tulek. Kui lapsel on mõni füüsiline vaevus, siis on loomulik, et uni ei taha tulla või on häiritud. Hammaste tulek on paljudele lastele suureks füüsiliseks koormaks. Proovige mõelda end ise lapse olukorda ja te mõistate, et last tuleb sel hetkel lohutada ning leida mooduseid, mis valu leevendavad – näiteks igemegeel enne und.
Allergiad ja nahaprobleemid. Kui laps kaebab, et ta ei soovi, et ta naha vastus oleks riided – ta ei taha end riidesse panna ja ei lase öösel tekki peale tõmmata – võib põhjus peituda naha olukorras. Üldiselt lööb allergia välja naha pinnal ning see on silmaga märgatav, kuid last võib häirida ka liiga kuiv nahk, sügelev nahk. Mõnel juhul aitab õhtune kreemitamine ning ka pesuvahendi vahetamine.
Liiga palju emotsioone päeval või hilisõhtune teleri vaatamine. Kui laps on saanud mõne uue mänguasja, võib ta sellesse tugevalt kiinduda ning mängida sellega veel õhtulgi. Lubage tal see võimalusel oma voodisse võtta. Nii väldite olukorda, kus laps tunneb, et tema käest võetakse ära kõige olulisem asi maailmas. Kui aga päev on olnud lihtsalt tegus võib õhtu tulla hilisema unega ja sellega peaks lapsevanem juba päeval arvestama. Sellisel juhul välditakse õhtust stressi, kus lapsevanema lootused õigel ajal magama heita purunevad. Emotsionaalse päeva järel tuleb anda lapsele tund või paar aega rahunemiseks. Väga hea nipp on õhtusel ajal vältida ka erinevaid ekraane, kuna neist kiirgav sinine valgus on salakaval ega lase hiljem uinuda, ka täiskasvanul mitte. Selleks, et uni tuleks õigel ajal ja oleks magus, tasub teler paar tundi enne magamaminekut kinni panna. Ka taustal töötav teler suudab une röövida.
Ebasobiv valgus või ootamatu müra. Selle viimase vastu ei saa suurt midagi ette võtta, sest vaevalt läheb mõni lapsevanem kööki potte ja panne kokku lööma, kui lapsed on magama läinud. Ka ei lähe keegi õue autojuhte ja mootorrattureid keelama, et nad välju heli ei põhjustaks. Lapsevanema roll on taas olla valmis last lohutama, et ta rahulikult uuesti uinuks. Valgus on aga see, mida saab reguleerida. Väikelapse toas võiks olla sume öölamp, kuna paljud lapsed kardavad pimedust. Lapse kujutlusvõime lülitub tulede kustudes kiirkäigule ning seetõttu ei pruugi uni tulla.
Liiga külm, liiga soe, liiga kuiv või liiga niiske tuba. Need on faktorid, mis häirivad ka täiskasvanu und. Enne magamaminekut tasuks tuba tuulutada ning ka voodipesu peaks vahetama regulaarselt, isegi juhul kui tundub, et väikelaps ei higista nii palju kui täiskasvanu ega määri linu.
Märg mähe. Kui laps kannab mähkmeid on mõistlik mähet vahetada vahetult enne ööunne minemist. Mähkme olukorda tasub kontrollida ka öösel, sest mida suurem on laps, seda suurem on ka uriini kogus, mida mähe peab imama, ning kui laps on öö jooksul mitmeid kordi pissinud võib see lõppeda pissiloigus magamisega ning varajase ärkamisega.
Õudusunenäod ja öised hirmud. Väikelapsed näevad realistlikke halbu unenägusid tihedamini vanuses 2 – 3aastat ja taas 6-aastaselt. Kõik me ärkame halva une peale üles, kuid väikelast tuleb pärast halva unenäo nägemist lohutada, kuna ta ei pruugi mõista, mis on uni ja kas see, mida ta nägi, juhtus päriselt. Kui lapsevanem nendel hetkedel last ei lohuta ning on kuri, et teda heast ja magusast unest äratati, võib see lapsele tekitada hirmu ööune ees, millele ta agaralt õhtuti vastu võitleb. Lapsele tuleb sisendada turvatunnet temaga rääkides ning lapsele tuleb anda mõista, et lapse hirmu võetakse tõsiselt. Lapse jaoks on kogetu ja sellest tulenevad emotsioonid väga tõelised ning lapsevanema ükskõiksus, et „ahh siin pole midagi“, „oled juba suur laps, mis sul nüüd jälle on“, „lõpeta ära“ suhtumine pole toetav ning und soodustav.
Und toetava seltskonna puudus. Kui laps magab oma toas ei taha ta tüüpiliselt uinuda üksi. Üksi magama minemine on lapse jaoks nagu karistus. Seetõttu tasub varuda tunnike õhtustele tegevustele – muinasjutud, päevasündmuste arutamine ja homsete plaanide tegemine.