Optometrist selgitab: lastel esineb üha rohkem lühinägevust

Foto: Shutterstock

Praegune kodune režiim paneb lisaks täiskasvanutele ka lapsi rohkem nutiseadmetes ja toas aega veetma. Seetõttu on koormus laste silmadele veelgi suurem, kuna nutiseadmete liigne kasutamine, pikad päevad toas lugedes, õppides või värvides, võivad põhjustada lastel nägemise halvenemist.

«Sarnaselt täiskasvanutele on laste nägemisprobleemide üheks põhjustajaks lähitöö. Kuid erinevalt täiskasvanutest on laste ja noorukite silmad liigsele lähitööle palju vastuvõtlikumad ning mitte ergonoomiline ekraanide vaatamine ja lähitöö võib konkreetselt mõjutada  müoopia progresseerumist,» selgitas optometrist Merle Väljari, lisades, et praegused tubased tegevused seavad laste silmadele eriti suure väljakutse ning lapsevanemad peaksid kindlasti laste silmade heaolu eest hoolitsema. 

Austraalias ning Suurbritannias läbi viidud uuringutest selgus, et lühinägevus kimbutab üha enam just lapsi ja noori ning peamiste põhjustena toodi esile üha suurenevat õppekoormust ja ekraani ees veedetavat aega ning sellest tinginud liiga vähest ajaveetmist õues. «Seepärast on just eriolukorra ajal oluline pöörata tähelepanu laste silmadele. Praegu on tõusnud ekraanide ees veedetav aeg mitmekordselt. Kogu meelelahutus ja koolitegevus on koondunud virtuaalruumi ning see on silmadele väga koormav,» kinnitas optometrist.

Miks esineb lastel müoopia

Kooliealistel lastel võib silma optiline ehitus muutuda miinuse poole ja tekkida müoopia ehk lühinägevus. «Müoopia puhul on tegu nägemishäirega, mille puhul silma sisenevad valguskiired ei koondu õigesse kohta (võrkkestale) vaid silma võrkkesta ette, põhjustades hägusat nägemist kaugele ja selle korrigeerimiseks on vajalik kanda miinus prilliläätsi, et koondada valguskiired võrkkestale. Põhjuseks on kas silma liiga tugevalt valgust murdev optiline süsteem või liialt pikk silm,» selgitas Väljari.

Müoopia tekib keskmiselt 8-12 aastaselt ja võib progresseeruda vanuseni kuni 18-21. Hiljem silma kasv peatub ja müoopia stabiliseerub. Viimase 20 aasta jooksul on progressiivse müoopia juhtumite arv tohutult tõusnud eriti kooliealiste laste hulgas. 70ndatel oli lühinägelikke lapsi 20%, viimastel aastatel on see number tõusnud kahekordselt. Uuringud kinnitavad seost intensiivse lähitöö ja müoopia süvenemise vahel.

«Müoopilised lapsed ja noorukid ei pruugi lähitöö juures kurta, et nägemine on halvenenud, sest madala müoopia korral on nägemine lähedale hea,» selgitas Väljari, lisades, et peamised märgid silmanägemise halvenemisest müoopia korral on udune nägemine kaugele, silmade kissitamine kaugele vaadates pilgu teravdamiseks ja ekraanile või muule objektile lähemale liikumine, et paremini näha. Seepärast tasub enda last jälgida, et õigel ajal saada aru võimalikust nägemisprobleemist. Eriti peaks oma lapse nägemisele tähelepanu pöörama need lapsevanemad, kellel endal esineb müoopia, sest see on pärilik.

Kuidas lühinägevust ennetada

Pole teada ühtegi täiesti kindlat müoopia ennetamisvõimalust. On võimalik vaid pidurdada selle süvenemist. Optometristi sõnul on kõige olulisem teha õppimisest ning ekraani vaatamisest pause. «Nii lastel kui ka täiskasvanutel soovitatakse 20-minutilise ekraaniaja või muu lähitöö juures teha 20-sekundiline paus ja vaadata kauguses asetsevaid objekte,» kinnitas Väljari.

Oluline soovitus lastele on ka veeta rohkem aega õues. «Praeguse eriolukorra ja tubaste tingimuste tõttu, võiks siiski olla tasakaal õues viibimise ning ekraani ees veedetud aja osas. Lapsed võiksid õues aega veeta vähemalt kaks tundi päevas,» selgitas optometrist.

Väljari rõhutas, et alla 2-aastased lapsed peaksid vältima ekraani vaatamist, kuni 5-aastastel ei soovitata ekraanide ees veeta rohkem aega kui tund päevas ning vanematel lastel tuleb kindlasti jätta silmadele piisavalt palju puhkeaega. Samuti soovitab optometrist vähemalt kord aastas käia lapsega silmaarsti juures.