Põhjused, miks ennast karantiinis uimase ja väsinuna tunned

Foto: Shutterstock

Paljud inimesed veedavad praegu lõviosa ajast koduseinte vahel, kirjutab msn.com. Igapäevane rutiin on häiritud või sootuks teistsugune, inimesed tunnevad end ärgates eriliselt uimaste ning väsinutena. Millest see tuleb?

Mis on uimasus?

«Uimasus viitab faasile magamise ning ärkamise vahel, millal inimene ei tunne ennast veel täielikult ärkvel olevana,» ütleb psühhiaater dr. Natasha Bijlani. «Seda kogevad inimesed tunnevad end unisena, neil on keeruline selgelt mõelda ning nad võivad pärast ärkamist mõne aja jooksul olla kohmakad või segaduses.» Matthew Walker, neuroteaduse ning psühholoogia proffessor California ülikooli juures võrdleb aju vana automootoriga. «Sa ei saa seda lihtsalt kohe sisse lülitada ning täiskäigul edasi kihutada. See vajab soojenemiseks aega,» märgib ta.

Uimasuse põhjusi on aga mitu, ütleb Walker. Nende hulka võivad muuhulgas kuuluda magamine ajal, mis sinu kronotüübiga ei sobi (kronotüüp määrab ära inimese eelistatud aktiivsusperioodi ehk selle, kas oled niiöelda varajane linnuke või hoopis öökull); liiga vähene uni; halb unekvaliteet või mõni muu peidetud uneprobleem, näiteks uneapnoe (une ajal tekkiv hingamiskatkestus, mis väljendub kõige tavalisemalt norskamisena). Kuigi need põhjused selgitavad uimasuse üldist olemust, ei anna need siiski vastust, miks nii paljud inimesed ennast just karantiini ajal eriti uimastena tunnevad.

Kas kliima mõjutab uimasust?

Üks peamine põhjus, miks inimesed end praegu eriti uimastena tunnevad, on päevavalguse puudus, toob välja Colin Espie, unemeditsiini proffessor Oxfordi ülikoolis. Kuna inimestel on rangelt soovituslik kodus püsida ning minna välja vaid äärmisel vajadusel, siis langeb drastiliselt värskes õhus veedetud tundide arv ning sellega ka loomuliku päevavalguse kogus inimese päevas, toob Espie välja. Valgus on aga üks peamisi bioloogilisi signaale, mis inimese erksaks teeb ning selle puudumisel inimese tähelepanelikkus väheneb.

Uneajale lähenedes hakkab inimese keha tootma melatoniini, mis on nn unehormoon. Selle toime organismis väheneb hommikule lähenedes ka loomulikult, ent tõeliselt välja lülitab selle valguse käes aja veetmine, seega, kui inimesed ei lähe hommikul valges tööle või kooli, siis võib melatoniini toime nende organismi pikemaks ajaks püsima jääda, mis toobki kaasa ennelõunase uimasuse.

Veel üks määrav faktor on ärevuse mõju unekvaliteedile, ütleb dr. Bijlani, sest kui inimesed ei saa piisavalt kvaliteetset und, võivadki nad end järgeval päeval unisena tunda. «Me elame praegu keset globaalset koroonapandeemiat, mis toob endaga kaasa palju ebakindlust ning stressi, sest üritame analüüsida olukorra tagajärgi meie elukorraldusele,» ütles psühhiaater. «Paljud meist tunnevad suuremal või vähemal määral ärevust ning isegi kui see on madalal, taustale jääval tasemel, siis mõjutab see ikkagi meie une kestust ning kvaliteeti.» Proffessor Espie lisab, et ka konstantne viiruseteemaliste uudiste juurdevool tekitab inimestes püsivat valvelolekut ning abitustunnet, mis võtab nende energia ära.

Mida saad uimasuse korral ette võtta?

Esiteks on väga oluline, et annaksid endast parima, et jätkaksid nii oma hommikust kui õhtust rutiini, toob dr Bijlani välja. «Proovi hoida regulaarset unerütmi isegi siis, kui sa ei pea hommikul tööle jõudmiseks kindlal ajal ärkama. Inimesed funktsioneerivad regulaarset elurütmi hoides paremini ning saavad nii ka piisavalt und.»

Proffessor Espie ütleb, et paljud inimesed tunnevad end uimastena seetõttu, et veedavad praegu voodis rohkem aega, kui nad seda tavaliselt teeksid. Halvasti mõjuvad ka puuduliku ööune tõttu tehtavad päevased uinakud. «See lõhub regulaarse uneaja, ärkamiste ning magama minekute distsipliini,» ütleb Espie ning soovitab igal inimesel lähtuvalt oma kronotüübist leida endale sobiv arv unetunde ning need päeva peale sobivalt paigutada. «Mõned inimesed ongi loomu poolest öökullid, teised hommikuinimesed. Seega tasub oma loomulikke une-eelistusi arvesse võtta ning nendest lähtuda. Head magajad ei pea isegi selle peale mõtlema, millal voodisse minna. Ära sunni ennast. Kui proovid end loomuvastaselt magama sundida, siis hoiad ennast sellega vaid frustreerituna ning oled ikkagi ärkvel.»

Kui oled voodis ning ei suuda magama jääda, soovitab Walker üles tõusta ning mingi tegevus ette võtta, et oma mõistust rahustada. «Lihtsalt lepi sellega, et okei, sul on täna keeruline magada, tõuse voodist üles, mine teise tuppa ning loe hämara valguse käes näiteks natuke raamatut või kuula mõnd taskuhäälingut ning naase voodisse alles siis, kui tunned end unisena,» ütleb mees, selgitades, et kui jääd unetusehetkel voodisse, siis treenid oma aju uskuma, et voodi on koht, kus sa ainult linade vahel viskled ega uinu.

Kui soovid oma valvelolekut parandada, siis oleks mõistlik teha nii, et saaksid hommikul piisava koguse naturaalset päevavalgust, soovitab proffessor Espie. «Sa tahad kasutada päevavalgust, et oma erksust parandada ning hommikust ärkamist lihtsamaks teha. Seega täida oma hommik ereda valgusega, eriti hea on naturaalne päevavalgus, isegi kui saad selle lihtsalt väljas seistes.»

Vaata üle ka päeva lõpetavad tegevused

Parandada saab ka oma õhtusi rituaale. Praegu on inimestel väga keeruline töö ja puhkuse vahel vahet teha ning korralik ööuni on praegu olulisem kui kunagi varem. Seetõttu peaksid üle vaatama ka oma magamistoa keskkonna, teha see võimalikult mugavaks ning lõõgastavaks, et see aitaks unelainele häälestada. Rahuliku ümbruse saavutad näiteks magamistoast liigsete asjade ning segaduse eemaldamisega. Lisaks tee kindlaks, et su voodi näeks välja mugav ning kutsuv.

Soovitatav on lõpetada nutiseadmete kasutamine vähemalt tund enne magamaminekut ning teha sel ajal mõnd lõõgastavat tegevust nagu mediteerimine, lugemine või kuuma vanni võtmine. Lisaks tasub piirata päevast kofeiinitarbimist ning õhtusi alkoholikoguseid, sest kui kumbagi su päevas paljuks läheb, siis võib see rikkuda su und ning põhjustada uimasust järgmisel päeval.

Oluline on hoida muretsemine ning ülemõtlemine magamistoast eemal. Proffessor Espie ütleb, et see ei ole koht, kus peaksid proovima probleemidele lahendusi leida. Voodi on selle jaoks, et saaksid võtta päevastest tegevustest puhkepausi ning nautida taastavat und, et järgmiseks päevaks valmis olla. Muretsemiseks ning järgmise päeva tegevuste planeerimiseks peaks olema aeg kas päeva jooksul või siis varastel õhtutundidel, toob Espie välja.