T, 7.02.2023

Tegevused, millega Alzheimerisse haigestumist ennetada

Marju Rõmmel
, Sõbranna.ee toimetaja
Tegevused, millega Alzheimerisse haigestumist ennetada
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: Shutterstock

Alzheimeri tõbi on dementsuse üks peamisi põhjusi, mida miljonid inimesed kogu maailmas põevad. Paljud inimesed pole teadlikud, et Alzheimeri ennetamiseks saab ise üsna palju ära teha.

Iga dementsus pole Alheimeri tõbi. Dementsus on üldine termin, mida kasutatakse sümptomite kogumi kirjeldamiseks, mis võivad hõlmata mälukaotust ja raskusi mõtlemise, probleemide lahendamise või keelega. Alzheimer on füüsiline haigus, mis on seotud ka vanusega (sümptomid algavad tavaliselt 65-aastaselt), kirjutab The Healthy.

Siin on tegevused, millega Alheimerisse haigestumist ennetada:

Ajuskaneering

Alheimeri tõve varajaseks avastamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafiat või kompuutertomograafiat. Ennetustööd tuleb varakult alustada. Skulptuuripilt võib paljastada kasvajad, insuldi tunnused, tõsise peatrauma kahjustused, vedeliku kogumid ja kõik muu pisema, millest sul polnud aimu.

Taga endale piisav uni

Inimestel, kes kogevad keskeas kroonilisi uneprobleeme, on suurem tõenäosus Alzheimeri tõveks. Öö otsa vähkremine ja nii pikki aastaid järjest võib aju kahjustavate valkude taseme tõusu põhjustada.

Suhtle inimestega

Uuringud on näidanud, et kui ollakse 60-aastasena sotsiaalselt aktiivne, võib dementsuse risk 12 protsendi võrra langeda. Sotsiaalses aktiivsuses on midagi väärtuslikku, mis paneb postiivselt mõtlema ja lisab elule paremat väljavaadet.

Jätka õpinguid

Inimesed, kes on end pidevalt õpingute näol täiendanud, on väiksem tõenäosus Alzheimeri tõppe haigestuda. Paistab, et haridus loob kognitiivse reservi, mis võimaldab ajul paremini neuroloogilistele kahjustustele vastu seista. Õppimiseks pole kunagi liiga hilja!

Meisterda midagi oma kätega

Uued väljakutsed ajule aitavad mälu parandada. Näiteks proovi koju midagi meisterdada, millest ammu unistanud oled. See hoiab aju erinevaid osi õitsevana.

Ole füüsiliselt aktiivne

Füüsiline aktiivsus on kogu organismi jaoks ülioluline. Uuringud on avaldanud, et füüsiliselt treenivad inimesed võivad kognitiivset langust aeglustada. Regulaarne treenimine võib vähendada 30 protsendi võrra dementsuse riski ja 45 protsenti Alzheimeri riski. Treenimine hoiab südame-veresoonkonna tervist korras. Jalgrattaga sõites kanna alati kiivrit, et võimalikke peatraumasid ära hoida.

Hoolitse südame eest

Mis on südamele hea, on ka ajule hea. Alzheimeri tõve riski suurendavad sellised seisusndid, nagu kõrge vererõhk, diabeet ja kõrge kolesteroolitase. Keskealistel inimestel, kellel on südameinfarkti ja insuldi riskifaktorid, võivad välja areneda muutused, mis viivad haigusteni.

Langeta stressitaset

Püsiv stress võib tervise maksma minna ja uuring näitab, et krooniline stress võib Alzheimeri tõbe kiirendada. Kohe, kui oled stressis, vabastab keha kortisooli, hormooni, mis on seotud mäluhäiretega. Lisaks võib stress põhjustada depressiooni ja ärevust, mis suurendavad dementsuse riski.

Toitu targalt

Toitu selliselt, mis sinu ajule head teeb. Söö päevas vähemalt kolm portsjonit täisteratooteid, kaks portsjonit köögivilju (millest üks peaks olema lehtköögivili), pähkleid, kana, kala, marju, klaasike veini päevas. Joo rohelist teed. Kindlast dieedist kinnipidamine tagab hea tervise ja füüsise.

Märksõnad
Tagasi üles