P, 29.01.2023

Lihtsad võimalused naha kaitsmiseks tiheda kätepesu perioodil

Triin Sepp
, Sõbranna.ee toimetaja
Lihtsad võimalused naha kaitsmiseks tiheda kätepesu perioodil
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Käte tihe pesemine on hea meie tervisele, ent mitte tingimata käenahale.
Käte tihe pesemine on hea meie tervisele, ent mitte tingimata käenahale. Foto: Shutterstock

Käte pesemine on üks kõige olulisemaid viise, kuidas koroonaviiruse levikut tõkestada, kirjutab msn.com. Ent rohke kätepesuga kaasneb ka kuiv nahk või olemasolevate nahaprobleemide ägenemine. Mida teha?

Mis meie kätega juhtub?

Naha pealmine kiht (lad. stratum corneum) on meie naha kõige olulisem kaitsja. Ent tihe pesemine, mille ajal käed puutuvad tihedalt kokku vee, seebi ja teiste nahapuhastitega, muudab käte kaitsekihi loomulikku olekut. Mõne aja jooksul võib tihe pesemine viia kuiva naha, kaitsekihi jätkuva lõhkumise ning põletikuliste protsessideni. Lõpuks võid ennast leida lausa käenahapõletiku all kannatamast.

Keda nahapõletik kõige tõenäolisemalt ohustab?

Nahapõletik, täpsemalt lihtne kontaktdermatiit, on kõige levinum inimestel, kes teevad «märga tööd», mistõttu nad pesevad ning kuivatavad oma käsi palju kordi päeva jooksul. Sinna alla kuuluvad tervishoiutöötajad, juuksurid, toidukäitlejad, köögitöölised ning koristajad. Ent nüüd, kui tihe kätepesu on meie kõigi jaoks igapäevane, mõjutab see haigus ka paljusid teisi inimesi. Kõige suurem riskigrupp kontaktdermatiidi tekkeks on inimesed, kel on juba diagnoositud ekseem, astma või heinanohu, ent liigne kätepesu võib esile kutsuda ka juba olemasolevaid haigusnähte, näiteks ekseemi.

Kuidas käenahapõletiku teket ennetada?

1. Tundliku naha korral kaalu seebivabade kätepuhastusainete kasutamist. Seebi pH on üsna kõrge ning tegemist on üsna leeliselise ainega, mis lõhub naha pealmist kaitsekihti ning tekitab nahaärritust ja sügelust. Seebivabadel toodetel on sama pH-tase, mis nahalgi, seetõttu on need naha vastu leebemad ning põhjustavad tiheda kasutuse korral vähem ärritust.

2. Kui su käenahk ei ole eriliselt tundlik, kasuta tavalist seepi. Vedelseepide koostises on tavaliselt lõhna- ning säilitusaineid, mis võivad tekitada ka teist nahapõletiku vormi, allergilist kontaktdermatiiti, seega on kõige parem kasutada tavalist lõhnavaba tükiseepi.

3. Kuivata käsi korralikult, sealhulgas ka sõrmede vahelt ning sõrmuste alt, et vältida liigsest niiskusest, seebijäänustest ning nahakurdude või sõrmuste alla kinni jäänud veest tingitud nahaärritust.

4. Kasuta regulaarselt lõhnatut niisutajat. Nagu juba enne mainitud, võivad toodete lõhnastamiseks kasutatavad ained samuti nahapõletikku tekitada, seega tihedaks kasutuseks on hea mõte kasutada ilma lõhnata niisutajaid.

5. Niisutajaid on mitmesuguses vormis. Päevasel ajal on hõlbus kasutada ihupiima, mis on kergema koostisega ning imendub kiiremini, ent vajab tihedamat pealekandmist. Kreemid ning salvid on paksema ja õlisema tekstuuriga, sobides seetõttu kuivema nahaga kätele, ent pikema mõjuaja tõttu on neid mõistlik kasutada enne magama minekut, et kreem jõuaks öö jooksul korralikult naha sisse imenduda.

6. Kui on võimalus, kasuta alkoholil baseeruvat kätedesinfitseerijat, mis vähendab naha kokkupuudet veega ja vähendab seega dermatiidiriski. See on hea toode ka sellisel juhul, kui sa oled kodust väljas ning juurdepääs kraanikausile on piiratud. Tervishoiutöötajate seas tehtud uuringud on näidanud, et desinfitseerijad tekitavad vähem kontaktdermatiiti kui seep ja vesi. Desinfitseerija valik võib lähtuda isiklikust eelistusest ning kättesaadavusest.

7. Kasuta majapidamistöödes kindaid, näiteks nõudepesu ja aias töötamise korral tõmba kätte kummikindad. Kuivade tööde, näiteks pühkimise ning tolmu võtmise ajal kasuta puuvillaseid kindaid käte kaitsmiseks ning pesemisvajaduse vähendamiseks.

8. Öösel kanna kätele sügavniisutav kreem või salv ning tõmba peale seda kätte puuvillased kindad, mille abil jääb kreem paremini kätele ja imendub kergemini.

Märksõnad
Tagasi üles