Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

TAIMETARK Süüria linn Aleppo mängis müstilise ja elupäästva seebi sünniloos tähtsat rolli

Copy
16. märts 2020. Serge Bruna (keskel) lõigub koos seebivalmistajatega Lõuna-Prantsusmaal Marseille's asuvas seebitehases seepi. Koroonaviiruse pandeemia on nende ärile vaid hästi vajunud ning nad naudivad renessanssi, varustades seepidega apteeke ja kätepesutuhinas kodanikke.
16. märts 2020. Serge Bruna (keskel) lõigub koos seebivalmistajatega Lõuna-Prantsusmaal Marseille's asuvas seebitehases seepi. Koroonaviiruse pandeemia on nende ärile vaid hästi vajunud ning nad naudivad renessanssi, varustades seepidega apteeke ja kätepesutuhinas kodanikke. Foto: Daniel Cole/AP/Scanpix

Seebid on praegu tähtsal kohal igas majapidamises. Heidame põgusa pilgu põnevasse seebimaailma – mis teeb mõne neist nii eriliseks?

Esimesed tõendid seebisarnasest ainest arvatakse ajajärku 2800 eKr. Varaste ülestähenduste kohaselt on seepi tundnud vanad babüloonlased, aga ka mesopotaamlased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, viikingid ja keldid. Seepi valmistati segades, keetes ja kuumutades rasvu, õlisid ja soolasid. Seda ollust aga ei kasutatud ihu pesemiseks, vaid erinevate esemete puhastamiseks, lõnga ja kiudude pesemiseks enne kangakudumist, ja meditsiinilisel otstarbel.

Kust tuleb seebi nimi?

Tagasi üles