Väikelapse esimesed sõnad – kuidas toetada põnnide kõne arengut?

Foto: Shutterstock

Väikelapse vanemana oled kindlasti märganud, et kui laps on saanud umbes aastaseks, hakatakse uurima, kas ja mida suudab pisike öelda ja väljendada. Selle vastu tunnevad huvi nii vanavanemad, perearst kui ka sõpruskond. Väga hea tunne on uhkusega öelda, et laps juba oskab öelda “aitähh”, “emme”, “anna”, juhul kui ta seda oskab, kuid kolmandate isikute pärimine muutub kurnavaks, kui laps mitte midagi rääkida ei oska. Ühelt poolt võib ju naljatledes kõigile öelda, et “ju tal pole, siis midagi tarka öelda”, kuid sisemuses tunneb iga selline lapsevanem teatavat pinget. Tekib tahtmatult küsimus, kas lapse kõne arengus on kõik ikka nii nagu peab. Pampers toob välja soovitused, kuidas toetada väikelapse kõne arengut.

Esmalt tasub meeles pidada, et nii nagu on individuaalne pisikeste kasvamine, on individuaalne ka nende kõne areng. Kui lapsevanemale tundub, et väikelapse kõne ei arene, kõigist pingutustest hoolimata, ei tasu jääda oma murega üksi – sellisel juhul tasub konsulteerida logopeediga. Kuid enne spetsialisti jutule minekut tasub läbi proovida erinevad tegevused ja nipid, et pisike tunneks huvi rääkimise vastu.

1. Räägi oma beebiga juba sünnitusmajas

Oma ema ja isa hääl on beebile kõige armsam heli maailmas, mis tekitab turvatunnet ja teadmist, et nad on kuskil lähedal. Beebi ei mõista küll sõnade tähendust ega ka nende tooni, kuid see polegi eesmärk. Üsna pea hakkab laps mõistma, et see heli ehk sõnad on midagi sellist, millega antakse edasi sõnumit ja emotsioone. Lapsevanem võiks beebit paitades, mähkmeid vahetades või lihtsalt süles hoides kommenteerida tegevusi ja ümbrust. Esmakordselt vanemaks saanule on see alguses võõras, kuid peatselt hakkab selle tulemusena beebi vanemale vastu naeratama ja lalisema. Esimene teadlik naeratus võib tulla juba esimese elukuu lõpus ning suurem lalin kolmandal kuul. Kuid kõik on individuaalne!

2. Laps vajab kordusi

Oled märganud, et väikelaps võib väsimatult tõsta ühte klotsi teise peale või mängida autode/nukkudega ühte sama mängu ilma, et tüdineks? Nii on ka kõnega – lapsed armastavad kordusi, sest need jäävad meelde. Hiljem, kui mingi sõna on muutunud piisavalt tuttavaks, tekib pisipõnnil turvatunne seda ka ise järele korrata.

3. Sirvige ja lugege raamatuid

Raamatud on täis toredaid pilte, millele osundades saab selgitada maailma nende ümber. Tihti ei jõua vanemad kirjutatud tekstini, sest väike on püsimatu ning tahaks keerata lehte. Seda ei tasu takistada! Kõik toimub omas rütmis ning kui aeg on küps, suudab laps olla ka püsiv, et kuulata raamatusse kirjutatut. Eriti püsivaks muutuvad nad umbes kolmeaastaselt, kui raamatute ettelugemisest saab niinimetatud päästenöör mitte magama jäämiseks! Siis on nad valmis rahulikult kuulama ära ka terve raamatu.

4. Harjutage käelist tegevust

Aju liikumis- ja kõnekeskus on omavahel seotud ning stimuleerides üht aktiveerub ja areneb ka teine. Selleks, et lapse kõnele hoogu juurde anda leidke aega joonistamiseks, täpsusmängudeks(klotside ladumine, kujundite sobitamine, kleepsude kleepimine) ja ka ühiselt kokkamine. Just! Ka aastane laps võiks juba köögis toiduga tegeleda mitte ainult söömise eesmärgil. See nõuab vanemalt kannatlikku meelt, sest pärast on rohkelt segadust, mida koristada, ent suurem eesmärk on seda väärt.

5. Liikuge võimalikult palju ning mängige aktiivseid mänge ka õues

Värske õhk on kosutav nii täiskasvanule kui ka lapsele. Kui aju saab piisavalt õhku ja on stimuleeritud toetab see lapse kõne arengut. Kui lapsele antakse võimalus tajuda maailma enda ümber, siis õpib ta seda tundma kiiremini. Kuulake näiteks lindude laulu ning proovige seda matkida. Ilusat linnulaulu kuuleb aastaringselt!