/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2020/04/09/13047974t1h1630.jpg)
Umbes sama suured, nagu tavalised lihavõttemunad, kuid palju vanemad – need viie aastatuhande tagant pärit kaunistatud munad on pannud ajaloolased päid kratsima.
MUNAMÜSTEERIUM ⟩ Ajaloolased maadlevad pronksiaegsete kaunistatud jaanalinnumunade mõistatusega
Suurbritannia muuseumis Londonis asub kollektsioon iidseid kaunistatud jaanalinnumune ning neid on eksperdid uurinud korduvalt, et teada saada, kust on need pärit ja kuidas nendele maalitud või graveeritud peeneid kaunistusi tehti.
The Guardian kirjutab, et praeguseni olid akadeemilised uuringud keskendunud munade stiililisele poolele ja disainile. Rahvusvaheline arheoloogide meeskond, mida juhtisid eksperdid Bristolist ja Durhamist, võttis aga kätte ja hakkas uurima rohkem selle kohta, kuidas Vahemere, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkondade kultuurid toona üldse mune säilitasid ja kuidas need kallihinnalised maalitud munad tehti.
Neljapäeval avaldati ajakirjas Antiquity nende uuringu tulemused. Sellest selgub, et süsteem, kuidas ühiskonna eliit jaanalinnumune sai, tootis ja vahetas, oli palju keerulisem kui seni arvatud. Samalt arheoloogiliselt väljakaevamiselt leitud munade isotoobianalüüs näitas, et need pärinesid täiesti erinevatest piirkondadest. Mikroskoopiline skaneering aga näitas, kui peened olid tehnoloogiad, millega geomeetrilised ja lillelised kujundid tehti. Samas mõned meetodid on jätkuvalt saladuseloori varjus.
Jaanalinnumune graveeriti, värviti ja kaunistati nii elevandiluu kui teiste kallihinnaliste lisanditega Vahemere ääres pronksi- ja rauaajal. Londoni muuseumis on üle paarikümne hästi säilinud muna.
/nginx/o/2020/04/09/13047972t1hf463.jpg)
«Jaanalinnud pole Euroopast pärit, seega kui me leiame neid [mune] Hispaaniast või Itaaliast või Kreekast, siis teame, et need pole siit pärit,» ütles projektijuht dr Tamar Hodos Bristoli ülikoolist. «Aga keegi pole seni taibanud küsida, kust need siis tulid.»
Isegi aladelt, kus toona jaanalinnud elasid – Vahemere idapiirkond ja Põhja-Aafrika – on arheoloogid välja kaevanud mune, mis pärinevad palju kaugemal. «See oli tõeliselt üllatav avastus – et lihtsalt kuna sa said mune kohapealt, ei tähendanud, et sa ilmtingimata seda kodukoha lähistelt ostsid. See avas tee uute küsimusteni: kas munad, mis olid pärit erinevast ilmastikuvööndist, olid väärtuslikumad?»
Meeskonna tehtud isotoopiline analüüs näitas ka, et ilmselt enamik mune korjati jaanalindudelt loodusest, mitte kodustatud lindudelt. See aga võib olla äärmiselt ohtlik.
Hodos ütleb, et kuna küsimusi on veel õhus palju, jätkavad ajaloolased munade müsteeriumi lahendamist. «Inimesed kaunistasid mune juba tuhandeid aastaid enne lihavõtteid. Me oleme praegu lähemal kui iial varem, et lahendada mõistatus: kes munad valmistas ja kes neid ihaldas?»